10. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev soovis siiski presidendi kantseleilt välja küsida Rainer Saksa 1.10.2009-01.01.2010 allkirjastatud lähetuskäskkirjad, veendumaks, kas ja kui põhjendatud on ainuüksi lähetuskäskkirjade tähtajatult salastamine.

Enne soovi teele saatmist küsisime Andmekaitse Inspektsioonilt nõu, millised õigused on väljaandel käskkirjadega tutvuda.

"Reeglina ei sisalda lähetuskäskkirjad juurdepääsupiiranguga teavet, kuna ametnikud käivad lähetuses riigi raha eest avalikke ülesandeid täites. Erandid sellest võivad olla riigisaladuse ja teatud juhtudel ka riigi välispoliitikaga seotud lähetused. Sellisel juhul on ka seadusest tulenev vastav juurdepääsupiirangu alus," seisab AKI peadirektori Viljar Peebu vastuses.

Samuti on inspektsiooni sõnul vaja mõningatel juhtudel tunnistada lähetuskäskkiri juurdepääsupiiranguga teabeks, kui see sisaldab teavet, mis võimaldab isiku jälgimist ja jälitamist (kui dokumendis on täpsed väljumise ja saabumise ajad ning ööbimiskohad).

"Seda siiski ainult lähetuse jooksul ning peale lähetuse lõppu on sellised dokumendid avalikud," lisab Peep.

Kuna presidendi kantselei direktori 10.09.2002 käskkiri nr 38 „Teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise kriteeriumid“ ei ole võrgulehe kaudu kättesaadav, siis ei ole inspektsioonile teada, millistele lähetuskäskkirjadele, mille alusel ja kui kauaks on juurdepääsupiirangud kehtestatud. Kindlasti ei saa olla juurdepääsupiiranguga kõik lähetuskäskkirjad. Tulenevalt eelnevast on võimalik lähetuskäskkirju teabenõude korras küsida. Keeldumise korral peab teabevaldaja põhjendama väljastamisest keeldumist," märgib peadirektor.

Presidendi kantselei ei keeldu küsitud perioodi kohta lähetuskäskkirjade väljaandmisest.

Autor: Haldusuudised.ee