Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi püüab ennetada kinnisvara- ja laenumulli
Karm õppetund Balti riikidest ning kogemused 90ndate kriisist sunnivad Rootsi järelevalveasutusi ohumärkidele kinnisvara- ja laenuturul tõsisemat tähelepanu pöörama.
"Tagasi vaadates on Rootsi finantsinspektsioon liiga palju jälginud formaalset maksejõulisust," ütles finantsinspektsiooni peadirektor Martin Andesson intervjuus agentuurile Bloomberg. "Üks õppetund Balti riikidest on see, et võib-olla ei pea me jälgima vaid riski, et pangad suurte kahjumite all kokku varisevad, vaid ka seda, kus kasvavad võimalikud uued riskid. Peame ennetama, sekkuma varem ning kõike, mis tundub anomaaliana, ei saa tõrjuda väitega, et pangad elavad selle üle," ütles ta.
Rootsi finantsinspektsioon on võtnud erilise tähelepanu alla eluasemelaenud, mis kasvasid Rootsis mullu 175 miljardi Rootsi krooni võrra, 1,74 triljonile, ehkki 2009. aasta oli kriisiaasta ka Rootsis - majandus kukkus 4,5%, tööpuudust prognoositakse tänavu 9,5%.
Plaan piirata pankade võidujooksu laenuandmisel
Eelkõige teeb finantsinspektsioonile muret, et juba suhteliselt tagasihoidlik hinnalangus eluasemeturul seaks rea majapidamisi olukorda, kus kinnisvara soetamiseks võetud laen on suurem tagatisvara väärtusest. Nagu näitas mullu septembris väljastatud eluasemelaenude pisteline kontroll, oli veidi enam kui 6800 laenust 12% väljastatud enam kui 90% ulatuses soetatud vara maksumusest, kolmandik laenudest enam kui 80% ulatuses. Raskeks läheks selliste laenudega toimetulek eriti noortele peredele võimaliku töökaotuse puhul.
Finantsinspektsioon tahab piirata, kui suures ulatuses vara maksumusest pangad laenu anda võivad. Eesmärk on kehtestada ülempiiriks 75-90% ning jõustada see 1. juulil. Anderssoni sõnul on eesmärk ohjeldada pankade võidujooksu, kes kõige lahkemalt laenu annab.
Hinnad on tõusnud kriisieelsele tasemele
Paraku tuleb ettepanek ajal, mil mitmel pool riigis on elamispindade hinnad tagasi kriisieelsel tasemel. "Kes jaksab kokku kraapida 10-25% suuruse omaosaluse raha, kui pisimgi korter Stockholmis maksab juba paar miljonit," ohkab juhtkirjas majandusleht Dagens Industri. "Parem olnuks piirang kehtestada enne, kui elamispinnad praegusele tasemele jõudsid."
Niisamuti on jätkuvalt jõus eluasemelaenu intressi maksuvabastus - ka Rootsis on tänavu valimiste aasta.
Laenureeglid on siiski karmistumas ning intressimäärad tõusmas, mis tõenäoliselt pidurdab ka elamispindade hinnatõusu.
"Me peame õppima makromajanduse olukorda ning turgudel toimuvat ja sellega seotud riske paremini hindama," ütles Andersson, lisades, et riskid eluasemeturul nõuavad Rootsi pankadelt kapitali paremat kvaliteeti ja suuremaid likviidsusnõudeid. "Kui rahvusvaheliste reeglite sünd võtab liiga kaua aega, oleme valmis likviidsusreeglites teenäitajaks olema."
Soomes ohumärgid
Hetkel kuum
Soomes hoiatab elamumajanduse minister Jan Vapaavuori eluasemeturul kasvavate riskide eest. "Mullist ma veel ei räägiks, kuid ohumärgid on õhus. Eriti teeb muret olukord pealinnas," kirjutas eile Soome Kauppalehti.
Soome statistikaameti andmeil tõusid elamispindade hinnad läinud aasta viimases kvartalis pealinnas 10,5% ja mujal riigis 5,7%. Aasta baasil on kasv eriti kiire, kuna 2008.-2009. aastani olid hinnad languses. Peamine hinnatõusu mootor on odav raha.
Väike, 30 ruutmeetri suurune korter Helsingi kesklinnas maksab juba 162 000 eurot. USAs võib mõnes osariigis selle eest kahe garaažiga maja osta. Saksmaalgi on hinnad palju madalamad.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele