Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veniv sojatehas tõi trahvid kaela
Ehkki Muuga Sojatehase omanikud on mitu korda ehitustähtaega pikendades pidanud maksma Tallina Sadamale kopsakaid trahve, pole seni tehase kinnistul koppa maasse löödud. Viimane ehituse alustamise tähtaeg kukub selle aasta juulis.
Veel paar aastat tagasi lubas miljardiprojektiks ristitud Muuga sojatehase tegevjuht Igor Kuznetsov, et kohe läheb ehitus täie hooga käima ning tehas käivitub 2009. aastal.
Sojatehas pidi hankima tooraine ehk soja Ameerikast ning sellest valmivat šrotti lubati tarnida Venemaale - aastas kuni miljon tonni. Lisaks pidi sadama alale kerkima tsehh sojast biokütuse valmistamiseks.
Ometi valitseb praegu Muuga sadamas tulevase sojatehase kinnistul Koorma ja Virna tänaval vaikus ning püsti on pandud vaid piirdeaiad.
Muuga Sojatehas pole suutnud ka Tallinna Sadama ees kohustusi täita, ehitustähtaega on mitu korda pikendatud, viimasel korral selle aasta 30. juunini.
"Majanduskriisi tõttu on sojatehase arendajal tekkinud probleeme projekti rahastamisega ning 2008. aastal alanud tehase rajamine oli ajutiselt peatatud," ütles Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp.
Ehitustähtaegade edasilükkamine on toonud sojatehase omanikule, kelleks on Äripäeva andmetel endiselt Vene toiduõlitootja Russkoje Maslo, kopsakaid trahve. 2008. aasta majandusaasta aruande järgi on Muuga Sojatehasele trahve määratud 14 miljoni krooni ulatuses.
Äripäevale on vihjatud, et nüüdseks on summa kasvanud ligi miljoni euroni ehk ligi 17 miljoni kroonini, mille ettevõte on lubanud maksta osamaksetena.
Otsitakse kompromisse
Tallinna Sadam möönab, et trahve on ettevõte tõepoolest maksnud, kuid kui suure summa ulatuses, jätab saladuseks.
Ratassepp ütles, et ehkki ehitust pole toimunud, on projektiga tegeletud. "Uuendatud äriplaani järgi jätkatakse tehase ehitust suvel," lisas ta.
Muuga sojatehase juht Igor Kuznetsov ei öelnud, kui palju ettevõtte on maksnud ehituse edasilükkamise tõttu Tallinna Sadamale trahvi, kuna tegemist on tema sõnul konfidentsiaalse infoga.
Hetkel kuum
Tema sõnul lõpetasid nad 2008. aasta keskel projekti ettevalmistuse ja projekteerimise, kuid ülemaailmne finantskriis aeglustas finantseerimist.
"Et suurendada lisafinantseerimist, restruktureeriti 2009. aastal Russkoje Maslo grupp, sojaäri eraldati eraldi grupile Glavsoja. Sellega seoses toimusid ka muudatused ettevõtte omanike ringis. Praegu käib uue valdusfirma moodustamine ja meie ettevõtte töö tõhustamine," selgitas Kuznetsov.
"Arusaadavalt ehitusega kanname kahju, kuna tootmist veel pole ja puudub tulubaas. 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses omanik investeeris Muuga Sojatehasesse ligi 50 miljonit krooni," lausus ta. Kuznetsovi sõnul kehtib neil hoonestusõigusleping kuni 2057. aastani.
Jänkid tundsid huvi
Hiljuti käisid Tallinna Sadama juhtidega rääkimas ameeriklased, kes tunnevad samuti huvi sojatehase rajamise vastu, kuid kokkuleppele ei jõutud. Väidetavalt olid ameeriklased huvitatud samast kinnistust, kuhu tahab tehase ehitada Muuga Sojatehas.
Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul peab Russkoje Maslo pool trahvist maksma 1. juuliks, ülejäänu teisel poolaastal. Seli sõnul on leping sojatehasega soodne.
"Tegemist on positiivse tuluga, maast leitud raha tuleb üles korjata," ütles Seli. Ta lisas, et kui tehase omanikel peaksid trahvi maksmisel probleemid tekkima, ei välista ta, et leping tühistatakse.
mis on mis
Muuga Sojatehas
kahjum 2008. aasta majandusaasta järgi üle 33 mln kr.67 miljonit krooni oli emaettevõttelt (XCEED Holding) saadud laen koos intressidega seisuga 31.12.2008.projekti finantseerimiseks on sõlmitud krediidilepingud Saksamaa pankadega Commerzbank ja VTB Bank.2005. aastal müüsid Anatoli Kanajev ja Aadu Luukas aktsiad Venemaa kontsernile Russkoje Maslo.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele