Korteriühistud avalikustavad juhtidega seotud tehingud

Äripäev palus rahandusministeeriumil selgitada, mida tuleb kanda seotud osapoolte lisasse, keda peaks üldse olulise osalusega omanikuks ning lähikondseks pidama, millistest summadest alates tuleks andmed avalikustada ning kes pärast nende tõelevastavust kontrollib.

Selgitab rahandusministeeriumi ettevõtluse- ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Marika Taal.

Raamatupidamise seadus kehtestab ühtsed nõuded raamatupidamise aastaaruande koostamisele olenemata sellest kas tegemist on äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega. Juriidilisest vormist olenemata peab raamatupidamise aastaaruanne kajastama õige ja õiglaselt ühingu finantsseisundit, majandustegevust ja rahavoogusid.

Viimase saavutamiseks näeb raamatupidamise seaduse lisa 3 punkt 8 ette teabe avalikustamise tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning teiste seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht ja saldod bilansikuupäeva seisuga) tehtud tehingute osas. Raamatupidamise toimkonna juhend (RTJ) 2 punktid 45-49 täpsustavad, mida tuleb avalikustada seotud osapoolte lisas.

Seotud osapoolte lisas vastava informatsiooni avaldamise kriteeriumid ei ole muutunud, sama informatsiooni peaksid ka varasemad aruanded sisaldama. Juhul kui juhatus ei ole vastavat infot avaldanud, ei ole ta järginud kohustust, mis talle raamatupidamise seadusega on pandud. Tööde ja teenuste tellimisel Teie poolt nimetatud seotud isikutelt on igati korrektne juhul kui juhatusel on ühistu või mittetulundusühingu liikmete vastav volitus ning ta ka selle oma aruandes avalikustab.

Seotud osapooli defineerib RTJ 2 punkt 45 ning see tuleb võtta aluseks seotud osapoolte määratlemisel. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse olulisuse printsiibist, mis on sätestatud raamatupidamise seaduse paragrahvis 16. Seetõttu ei ole mingit kindlat summat, alates millest tuleb vastav teave avaldada. Mõnedele ettevõtetele on miljon krooni ebaoluline, teiste puhul on jällegi viis tuhat krooni oluline. Kõik oleneb ühingu suurusest.

Üheks andmete õigsuse kontrolliks suuremate mittetulundudühingute ning kõigi sihtasutuste puhul on vandeaudiitor. Samas on see eelkõige juhatuse vastutus, et raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmed on õiged. Karistusseaduse paragrahv 3811 kohaselt, raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Autor: Haldusuudised.ee