7. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna pea iga neljandas omavalitsuses vahetus sügisel võim ja etteotsa said uued juhid, siis kaasnesid võimuvahetusega mitmes omavalitsuses ka kopsakad lahkumishüvitised. Suurimat hüvitist said Rakvere ekslinnapea Andres Jaadla (kokku lisatasud ja hüvitised 2009. aastal 365 574 krooni) ja Sillamäe ekslinnapea Ain Kiviorg (352 539 kr).

Omavalitsusjuhtide palgaandmeid võrreldes selgus, et pärast valimisi võimule tulnud uutest omavalitsusjuhtidest iga kolmas teenis mullu napi ametis oldud aja jooksul kuus keskmiselt rohkem kui eelkäija ja iga teine teenis eelmise juhiga võrreldes vähem.

Kõige suurema summa kaotas eelmisel aastal oma sissetulekus Tartu linnapea Urmas Kruuse, kõige enam tõusis keskmine kuupalk eelmisel aastal nüüdseks juba ametist lahkunud Rae vallavanemal Raivo Uukkivil.

Pooltel volikogu juhtidel hüvitis vähenes

Volikogu esimeestest sai iga viies mullu suurema hüvitise kui tunamullu (enamiku puhul kergitas hüvitist lahkumiskompensatsioon), samas üle pooltel (54%) volikogu esimeestest hüvitis hoopis vähenes. Suurima langusega pidi leppima Põlva linnavolikogu endine esinaine Anne Nook - tema aastahüvitis kukkus 70 000 kroonilt 6340 kroonile.

"See ei ole aus küsimus, sest kes meist ei tahaks rohkem teenida," vastab Põlva päevakeskuse juhataja, praegune volikogu aseesimees Nook pärimisele, kas rahast polnud kahju loobuda. "Tegelikult otsustas volikogu, et meil kõigil väheneb hüvitis keskmiselt 20 protsenti. Tõsi, mul vähenes kõvasti rohkem, aga kui ma ise sellega nõus olin, siis nii on," sõnab ta.

"Majanduslangus oli põhiline põhjus, miks minu palganumber võrreldes eelkäijaga väiksemaks muutus," põhjendab Tartumaal asuva Laeva valla vallavanem Maris Aleksašin ja lisab, et ta ei tekita palganumbrist probleemi. "Eelmise aasta lõpus oli kolm kuud kõigil ametnikel töötasu alandatud. Oleks olnud veider nõuda endale meeletuid summasid, teades, et vallal on raske."

Aleksašini kinnitusel määras volikogu tema ametipalgaks 15 000 krooni, eelkäijal Väino Kivirüüdil oli see 16 000 krooni. Taandades aga valla koduküljel avaldatud 2009. aasta palgaandmete tabelis leitava summa ametis oldud ajaga, teenis Aleksašin kuus hinnanguliselt keskmiselt 12 054 ja Kivirüüt 19 639 krooni.

Madal palk võib jätta vallamajad tühjaksJõgevamaal asuva Saare valla vallavanem Jüri Morozov leiab, et kui raske aeg edasi kestab, siis võib kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus küsimärgi alla sattuda. "Ametnikud võivad hakata ära minema ja ega madal palk ei motiveeri ju tööd tegema," lausub Morozov. "Meil on iga ametikoha peale sisuliselt üks inimene, nii et kui keegi ära läheb, peab keegi teine ülesanded enda peale võtma."

Samas lisab Morozov, et ega neil seal kandis keegi suurt palka pakugi. "Need noored põhikooliealised poisid, kes ehitustel käisid ja said rohkem palka kui vallavanem, on nüüd kodus ja ilma tööta."

Morozovi keskmine palk langes avalikustatud palgaandmete põhjal eelmisel aastal võrreldes 2008. aastaga üle 4000 krooni võrra kuus. "Selle aasta algusest on vallavanema palk ainult astmepalk, millele ei lisandu ühtki hüvitist ega toetust, kaasa arvatud staažitasu, mis minu puhul oli 15 protsenti," nendib Morozov. "Me ei saa muidu hakkama, sest me oleme seda meelt, et investeeringuid, näiteks lasteaeda, on vaja teha ka siis, kui on vaene aeg."

Palk ei peegelda reeglina tegelikku sissetulekut

Kahte aastat võrreldes selgub, et Ida-Virumaal asuva Mäetaguse valla vallavanema Aivar Surva keskmine kuupalk tõusis üle 3000 krooni. Surva sõnul on põhjuseks palgasüsteemi muutmine. Mäetaguse vald on üks väheseid või suisa ainus, kes on koondanud põhipalga reale ka tulemuspalga ja puhkusetasu.

"Minu põhipalk ei ole tõusnud," toonitab Surva. "Tegime palgasüsteemi ümber ning panime tulemuspalga ja puhkuse kokku. Meie seisukoht on, et kui inimene teeb tööd, siis saab ta selle eest palka, ja kui ta on teinud mingeid erakorralisi asju, siis ta saab lisatasu. Ma olen alati rääkinud, et kui me vaatame riigiametnike palkasid, siis palka nagu pole ollagi, aga kui hakkad vaatama, mis ta tegelikult kokku teenib, siis on pilt hoopis teine."

Pärnumaal asuva Saarde valla vallavanem Kalev Song on üks neist, kelle keskmine palganumber mullu võrreldes 2008. aastaga tõusis veidi üle 3000 krooni võrra kuus. "Eelmine vallavolikogu oli minu palgaks kehtestanud kolm Eesti keskmist palka ja iga aasta juuli algul muutus see automaatselt vastavalt sellele, kas keskmine palk tõusis või langes," põhjendab Song, miks tema palganumber igal aastal kerkinud on. "Mullu oktoobris pärast valimisi kehtestati aga vallavanemale kindel kuupalk - 26 200 krooni."

Vallavanem määrab ise endale palgaSong paneb ajakirjanikule südamele, et too kindlasti kirjutaks: vallavanemad ei määra endale ise palka. "Volikogu määrab vallavanema palga," rõhutab Song.

Emmaste praegune ja Muhu endine vallavanem Tiit Peedu lükkab aga selle väite ümber. "See on bluff, sest volikogu ei saa palga suhtes enne otsust vastu võtta, kui vallavalitsus pole seda ettepanekut volikokku viinud," selgitab Peedu. "Tegelikult määrab vallavanem endale palga, aga laseb alla kirjutada volikogul. Ehk teeb võõraste kätega töö ära."

Hüvitis tekitab paksu verdMõlemal meie suuremal saarel on ühe eksvallavanema lahkumishüvitisega jama: Saaremaa Orissaare valla endine juht Raimu Aardam oli sunnitud juba kättesaadud hüvitisest poole vallale tagasi maksma ja Hiiumaa Emmaste valla eksjuht Tiit Veersalu nõuab saamata hüvitist kohtu kaudu.

"See oli valus õppetund, kuid nüüdseks olen ma kõik selle endast läbi lasknud ja rahu maa peal," kommenteerib praegune Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam oma üleelamisi.

Nimelt tühistas Orissaare vallavolikogu tänavu jaanuaris oma varasema, novembrikuise otsuse, millega teenistusest vabastatud Aardamile määrati lahkumishüvitis kuue ametipalga ulatuses. Uue otsuse kohaselt vääris eksvallavanem lahkumishüvitist vaid kolme ametipalga ulatuses ja volikogu määruse kohaselt pidi Aardam kindlaks kuupäevaks kandma vallavalitsuse kontole tagasi poole varem kätte saadud summast.

"Õnneks olin ma juba kätte saadud raha kulutamisega ettevaatlik," vastab Aardam küsimusele, kas tal ikka tagasimaksmiseks raha oli.

Valla koduleht teeb eksjuhi sissetuleku suuremaks

Aardami sõnul leidis vallavolikogu, et kuue ametipalga suuruse lahkumishüvitise otsust tehes polnud volikogu õigesti hääletanud. "Seda asja menetles ka Saare maavalitsus järelevalve korras ja ka seal leiti, et volikogu oli valesti otsustanud," lisab Aardam.

Suuremaid lisatasusid ja hüvitisi saanud ametist lahkunud omavalitsusjuhtide edetabelis asub Aardam 14. kohal, sest Orissaare kodulehekülje palgaandmete tabeli kohaselt on ta saanud hüvitist 117 600 krooni. Tegelikult on hüvitise õige number 58 800 ja sellega asuks Aardam tabelis 34. kohal.

Aardami kinnitusel saab ta praegu uues ametis, Kihelkonna vallavanemana täpselt sama ametipalka, kui ta sai Orissaare vallavanemana - 19 600 krooni.

Neli endist vallajuhti ei saanud lahkumishüvitist

Aprilli alguseks avaldatud omavalitsusjuhtide palgaandmetest selgub, et neli eksvallajuhti ei saanud lahkumisel sentigi. Selle neliku hulgas on ka Emmaste endine vallajuht Tiit Veersalu, ent tema nõuab saamata hüvitist kohtu teel. Kohus arutab Veersalu hagi järgmise nädala neljapäeval.

"Ma ei nõua mingit eraldi hüvitist, vaid nõuan, et vald peaks omaenda vastuvõetud määrusest kinni," räägib Veersalu. "Emmaste valla põhimääruses on lahkuvatele vallavanematele ja valitsuse liikmetele sotsiaalsete garantiidena ette nähtud hüvitis kolme kuni kuue ametipalga ulatuses. Ja valla põhimääruses on üheselt kirjas, et makstakse, mitte et võib maksta, vaid makstakse. Ja seda põhimäärust pole muudetud, kuigi ka selle muutmine on volikogu pädevuses."

Eelarvest 1,5 protsenti läks vallajuhi palgaks

Emmaste valla praeguse vallavanema Tiit Peedu sõnul võttis volikogu mullu vastu otsuse, et seoses raske majandusliku olukorraga ei maksta mitte kellelegi lisatasusid. "Aga Veersalul jätkus bravuuri ja kuraasi, et anda vald kohtusse," jätkab Peedu. "Mõnel inimesel olgu ükskõik kui suur palk, ikka tundub talle see väike olema."

Kui võrrelda kahe Tiidu mullust keskmist kuupalka, siis käärid on väga suured: eksvallajuht sai üle 31 000 krooni ja praegune juht üle 17 000 krooni. "Minu meelest oli minu eelkäija palk ebareaalselt suur," pahvatab Tiit Peedu. "Kui valla eelarve on 30 miljonit krooni ja kui vallavanema palgale kulub eelarvest ligi 1,5 protsenti, siis see pole õige. Ja samas, kui ma valla juhtimise üle võtsin, oli meil puudujääk 2,5 miljonit krooni."

Peedu kinnitusel oli tema enda soov, et tema palka vähendatakse. "Samuti vähendati volikogu esimehe hüvitist," lisab Peedu.

Omavalitsused ei täida seadust

Omavalitsusjuhtide sissetulekutest on täpset ülevaadet keeruline saada, sest iga kuues omavalitsus ei täida korruptsioonivastast seadust ning pole ametnike 2009. aasta palgaandmeid avalikustanud.

Volikogu liikmete palgaandmete puhul on asi veelgi trööstitum - andmed puuduvad iga neljanda omavalitsuse kohta. Vastavalt korruptsioonivastasele seadusele peavad kohalikud omavalitsused (KOV) avalikustama palgaandmed seadusega ette nähtud tabeli kujul 1. aprilliks.

Kui Äripäev saatis mullu sügisel 85 KOVile elektronkirja spetsiaalse palvega saata ametnike palgaandmed ja pika lunimise peale saime andmed kõigi 227 KOVi kohta, siis tänavu saatsime vaid ühe palvekirja, Pärnu linnavalitsusse. Erandi tegime seetõttu, et kui kõikide teiste Pärnu linnaametnike ja volikogu liikmete mullused palgaandmed olid kenasti tabelis kirjas, siis puudu olid andmed vaid endise linnapea Mart Viistamme ja endise volikogu esimehe Ahti Kõo kohta. Ja nii juhtuski, et selle nädala esmaspäeval neli tundi pärast elektronkirja saatmist ilmusid andmed Viisitamme ja Kõo kohta justkui imeväel Pärnu linna koduküljele.

Küsimusele, miks kahe mehe kohta andmeid varem avalikustatud polnud, ei vastatud. Igal juhul teenis Mart Viisitamm mullu tööl oldud aja jooksul kohaliku omavalitsuse juhtidest üht suurimat keskmist kuupalka ja Ahti Kõo kuulus saadud hüvitise poolest endiselt esikuuikusse. Samas praegune Pärnu linnapea Toomas Kivimägi sai Viisitammest tunduvalt väiksemat kuutasu, rääkimata praegusest volikogu esimehest Cardo Remmelist, kelle hüvitis taandatuna kuu peale oli kordades väiksem kui Ahti Kõol.

Mullusest kirjavahetusest on meeles mitme valla esindaja lubadus kohe-kohe andmed üles riputada, kuid seda pole ikkagi tehtud. Peamiseks põhjuseks toovad vallad rahapuuduse, mis takistab uue ja täiendatud kodulehe tegemist.

Täna lehes ilmuvates tabelites on ühise nimetuse "lisatasud" all kokku arvestatud kõik lisatasud ja hüvitised, milleks võivad olla puhkusetoetus, jõulutoetus, lisatasu teenistusaastate eest, asendustasu, tulemustasu, projektijuhtimisega seotud tasu, preemia, lahkumishüvitis ja ka teenistusest lahkumise puhul väljateenitud puhkuseraha. Tabelites on andmed hinnangulised, sest need on saadud, taandades väljateenitud summa ligikaudse tööl oldud ajaga.

Autor: Haldusuudised.ee