7. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt said Tallinnas teatrinukkude muuseumi ehitusel aknaid renoveerinud, kuid töötasust ilma jäänud töötajad töövaidluskomisjonis osaliselt õiguse. Komisjon leidis, et ehkki Miller ei sõlminud töötajatega kirjalikku töölepingut, oli tegu töölepingulise suhtega: tööd tehti, Miller määras töötingimused, andis töötajatele korraldusi ja kontrollis nende täitmist.

Et lubatud palk oli vaid suuline kokkulepe, lähtus töövaidluskomisjon palga ja hüvitiste väljanõudmisel statistikaameti andmetest. 2009. aasta kolmandas kvartalis, kui töötajad Milleri firmas tööl olid, oli ehitussektoris makstud keskmine brutopalga suurus 12 385 krooni.

Kolm rahasaajat

Töövaidluskomisjon otsuse järgi tuleb vanglate peakaplani ehitusfirmal maksta Vladimir Matrossovile saamata jäänud töötasuks 5518 krooni ning hüvitiseks ühe kuupalga ehk 12 385 krooni. Nikolai Tšerevatõi kasuks mõistis töövaidluskomisjon Renovo Ehituselt saamata jäänud palgasumma 4318 krooni, lisaks hüvitise 12 385 krooni.

Kolmas töövaidluskomisjoni pöördunud töötaja Oksana Ussova, kes töötas Milleri alluvuses neli päeva, peaks Renovo Ehituselt saama töötasu 2614 krooni ja hüvitiseks 5760 krooni.

Milleri kinnitusel pole ta otsusega nõus ja kavatseb selle kohtus vaidlustada. "Ma ei aktsepteeri töövaidluskomisjoni otsust, kuna olen jätkuvalt seisukohal, et tegemist ei olnud töölepingusuhtega," rääkis ta.

Renovo Ehitus väikeettevõttena ei palganud Milleri sõnul koosseisulisi töölisi, vaid ostis teenust sisse kas teistelt ehitusfirmadelt või sõlmis eraisikutega töövõtulepinguid. "Töövaidluskomisjoni pöördunud avaldajad tegid aadressil Nunne 8 oma töid ebakvaliteetselt. Ebakvaliteetse töö tõttu pöördus peatöövõtja Aja Nägu esindaja korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt Renovo Ehitus poole nõudega puudused kõrvaldada," selgitas ta.

Milleri ütlusel nõudis Renovo Ehituse esindaja juba esimesel töönädalal ning korduvalt ka hiljem puuduste kõrvaldamist, kuid seda ei tehtud. "Lisaks avaldajad ise kinnitasid töövaidluskomisjoni istungil, et on osa tööde eest juba tasu saanud," põhjendas Miller.

Dokumente ei kontrollitud

Mõlemad pooled kinnitasid töövaidluskomisjonis, et Miller maksis töötajatele osa palgast sularahana. Komisjon ei pidanud vajalikuks kontrollida, kas kassa väljamineku dokumentidel on allkiri.

"See, et osa palka makstakse inimestele nii sularahas kui ka pangaülekandega, on ehituses kahjuks igapäevane, praktiliselt igas avalduses on selline olukord. Tööinspektsioonis on tavaks, et kui tegemist on tõsisema ümbrikupalga juhtumiga, siis pöördume maksu- ja tolliameti poole. Kõnealuse juhtumi puhul MTAsse ei pöördutud, kuna summad olid väikesed," selgitas inspektsiooni avalike suhete juht Kadri Kasterpalu.

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Annely Erm ütles, et neile laekuvaid vihjeid nii telefoni kui ka e-posti teel analüüsitakse ja kontrollitakse, samuti tegeletakse nii inimeste kui ka ametkondade konkreetsete avaldustega.

taust

26. aprillil kirjutas Äripäev, kuidas justiitsministeeriumi ametnik, vanglate peakaplan Igor Miller lasi ligi kuu aega töötajatel oma firmas Renovo Ehitus tööd teha, kuid jättis palga maksmata. Töötajad pöördusid õiguse saamiseks töövaidluskomisjoni.

Autor: Haldusuudised.ee