Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksportis elektrienergiat täie auruga
Möödunud nädalatel eksportis Eesti elektrienergiat peaaegu sama palju, kui Estlinki kaabel läbi lasi. Elektri börsihind kasvas 15-20%, seisab Eesti Energia blogis.
Möödunud nädalal tõusis elektri börsihind Eesti turupiirkonnas keskmiselt 18,2%, ulatudes keskmiselt 41,0 €/MWh-ni (eelmine nädal 34,7 €/MWh), kirjutas blogis Eesti Energia Energiakaubanduse direktor Margus Vals.
Eesti hinnapiirkonna hinda hoiab Helsingi hinnapiirkonna hinnast madalamal madalate muutuvkuludega toodetav Läti hüdroenergia. Nord Pooli süsteemihinda hoiab üleval suhteliselt madalad hüdroreservuaaride tasemed, vähemad lumevarud mullusega võrreldes ja jahe ilm.
Tugeva tõusu tegi keskmine elektrihind läbi ka Soomes ja Leedus. Helsingi hinnapiirkonnas tõusis hind 15,7% 47,2 €/MWh ja Leedus tõusis hind 20,7% 43,3 €/MWh. 6,2 €/MWh hinnavahe Helsingi piirkonnaga näitab, et ruum hinnatõusuks on vaatamata eelmise nädala kiirele tõusule olemas.
Nõudlust Balti riikides toodetud elektri järgi näitas see, et eelmisel nädalal kasvas eksport Soome 5,5 GWh võrra 41,1 GWh-ni (keskmiselt 245 MW) ehk Estlinki kaablit kasutati ekspordiks peaaegu täies mahus (maksimum 262 MW). Soomest Eestisse ei toimunud importi ka nendel tundidel, mil hind oli võrdne.
Järgmise nelja kvartali ja 2011. aasta baasenergia tulevikutehingute hinnad Nord Poolis püsisid madala hüdroreservuaaride taseme ja tugeva CO2 hinna toel eelmisel nädalal vahemikus 46-55 €/MWh.
Elektrienergia tulevikutehingute hinnad tõusid, nafta omad langesid. Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind kasvas 47,9 €/MWh-st (+0,8%). Järgmiste kvartalite ja kalendriaasta tulevikulepingute hindu hoiavad üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras ja Rootsis ning viimastel nädalatel tõusnud saastekvootide hind.
Nafta (Brent) tulevikutehingute hind kukkus eelmisel nädalal 8,3%, 85,4 dollarini barrelist. Nafta languse taga oli euro nõrgenemine ja aktsiaturgude kukkumine, mille põhjustas kartus Kreeka võlakriisi levikust.
Mitmed prognoosid saastekvootide hinna kohta jäävad vahemikku 13-18 eurot tonni kohta 2010. aasta lepingutele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele