Tugeva tõusu tegi keskmine elektrihind läbi ka Soomes ja Leedus. Helsingi hinnapiirkonnas tõusis hind 15,7% 47,2 €/MWh ja Leedus tõusis hind 20,7% 43,3 €/MWh. 6,2 €/MWh hinnavahe Helsingi piirkonnaga näitab, et ruum hinnatõusuks on vaatamata eelmise nädala kiirele tõusule olemas.
Nõudlust Balti riikides toodetud elektri järgi näitas see, et eelmisel nädalal kasvas eksport Soome 5,5 GWh võrra 41,1 GWh-ni (keskmiselt 245 MW) ehk Estlinki kaablit kasutati ekspordiks peaaegu täies mahus (maksimum 262 MW). Soomest Eestisse ei toimunud importi ka nendel tundidel, mil hind oli võrdne.
Järgmise nelja kvartali ja 2011. aasta baasenergia tulevikutehingute hinnad Nord Poolis püsisid madala hüdroreservuaaride taseme ja tugeva CO2 hinna toel eelmisel nädalal vahemikus 46-55 €/MWh.
Elektrienergia tulevikutehingute hinnad tõusid, nafta omad langesid. Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind kasvas 47,9 €/MWh-st (+0,8%). Järgmiste kvartalite ja kalendriaasta tulevikulepingute hindu hoiavad üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras ja Rootsis ning viimastel nädalatel tõusnud saastekvootide hind.
Nafta (Brent) tulevikutehingute hind kukkus eelmisel nädalal 8,3%, 85,4 dollarini barrelist. Nafta languse taga oli euro nõrgenemine ja aktsiaturgude kukkumine, mille põhjustas kartus Kreeka võlakriisi levikust.
Mitmed prognoosid saastekvootide hinna kohta jäävad vahemikku 13-18 eurot tonni kohta 2010. aasta lepingutele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.