24. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõik fondiosakute märkimis-, vahetus- ja tagasivõtukorraldused tuleb esitada  Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) kontohaldurile, rääkis Zacek. Kontohalduriteks on aga pangad, kelle juures asuvad ka klientide arvelduskontod, mille arvelt fondiosakute korraldusi täidetakse, lisas ta. Sisuliselt tähendab see, et klient peab pärast ERGO pensioninõustamist pöörduma panka ja andma sinna korralduse pensionifondi osakute ostuks.

"Seega ei saa klient viia oma otsust fondiosakute ostuks pangagrupist sõltumatu fondivalitseja juures lõpuni, vaid peab veel pöörduma panka, kus tal asub arvelduskonto, et siis seal pangas kui kontohalduri juures tehing täitmiseks anda," märkis Zacek.

Kuna panga kontohalduri ülesandeid täidab teller, kes üldjuhul pakub ka ise III samba pensionifonde, pole ta huvitatud ei ERGO ega muude konkurentide fondide vahendamisest, toonitas Zacek probleemi. "Konkurentide tegevuse piiramiseks saab pank pakkuda täiendavat nõustamist, mille käigus müüakse kliendile tema poolt välja valitud fondi asemel hoopis mõnda panga enda pensionilahendust või muud investeerimislahendust," kommenteeris ta.

ERGO Fundsi juhi sõnul peab kliendil olema õigus viia oma otsused ellu ilma pangapoolse kordusnõustamiseta ja täiendava ajakuluta. Zacek leiab, et tänane osakute märkimise protsess pärsib vaba konkurentsi nii III samba kui ka muude investeerimisfondide turul.

"Kõik fondivalitsejad, kes ei kuulu pangandusgruppi – näiteks muude investeerimisfondide osas on nendeks Avaron Asset Management, Evli Securities, Trigon Funds jt – ei oma õigust võtta vastu täitmiseks kliendipoolseid korraldusi fondiosakute täitmiseks ega esitada neid EVKsse, kes saaks need saata õigesse kontohaldurpanka täitmiseks," märkis ta.

Probleemi on pensionifondi juhi sõnul arutatud nii rahandusministeeriumi kui ka finantsinspektsiooni esindajatega ammu enne ERGO tulekut kolmanda samba fondide turule, kuid süsteemi pole muudetud. "Pöördumise eesmärk on saavutada olukord, kus tehingu saab ühes kohas lõpuni viia, st klient ei pea ERGO pensioninõustamise järel täiendavalt panka minema," tähendas ta.

Zacek märkis, et sarnane lahendus toimub täna II samba osas, kus kõik fondivalitsejad, kes kuuluvad kas pangandus- või elukindlustusgruppi, on võrdses seisus, kuivõrd kõik turuosalised saavad kliendi avaldusi täiendavate vahelülideta EVK-le otse edastada.

Tema hinnangul on võimalusi konkurentsiolukorra parandamiseks mitmeid.

Esimeseks variandiks pakkus ta välja, et ERGO võtab kliendilt korralduse ja edastab selle juba ise otse pangale. Sellise lahenduse puhul tehingu hind mitmekordistuks võrreldes panga enda fondide ostuga, sest pank ei ole üldjuhul väga huvitatud konkureerivate fondide vahendamisest ja asub olukorda reguleerima oma hinnakirjaga, lausus Zacek.

"Seni on pankade pakutav hind 10-50 krooni tehingu pealt, kusjuures kliendilt võetaks korralduse esitamise eest veel täiendavalt tasu," rääkis ta. Seega, konkurendist fondivalitsejal läheks samasuguse tehingu tegemine tunduvalt kallimaks kui seda kontohaldurist pangagruppi kuuluval fondivalitsejal ehk toimub selgelt vaba konkurentsi piiramine, rõhutas fondijuht. "Kuid miks peaks läbi sõltumatu fondivalitseja tehtud tehing olema mitmekordselt kallim kui kontohaldurist pangagruppi kuuluva fondi ostmine," püstitas ta küsimuse.

"Teine ja meie arvates kõige õigem variant, mis aitaks kaasa konkurentsiolukorra paranemisele, on muuta olemasolevat seadust nii, et läbi osalise kontohalduri staatuse saaks ERGO kui ka kõik teised kontohaldurist pangagruppi mittekuuluvad fondivalistejad kliendi korraldusi otse EVK-le edastada ja EVK organiseeriks juba ise kliendi pangast rahade ülekande," pakkus Zacek. Sel juhul oleks ERGO-l ja teistel pangagruppidesse kuuluvatel fondivalitsejatel üks vastaspool väärtpaberikeskus, selgitas ta.

"Hetkel selline lahendus ei toimi, kuivõrd EVK edastatud teade ei kohusta panka veel kliendi arvelduskontot debiteerima. Ja seepärast on meie väide, et rahandusministeeriumi soovitus hakata osaliseks kontohalduriks tänase seaduse tähenduses ei lahenda probleemi," märkis Zacek.

Kui vaadata veidi laiemalt kui penisoni kolmanda samba fondid, on sarnases olukorras kõik fondivalitsejad, kes ei kuulu pangagruppidesse, kinnitas Zacek. "Eestis on mitmeid fondivalitsejaid, kes pakuvad erinevaid investeerimisfonde. Olles klienti nõustanud, peavad nad kliendi panka saatma tehingut tegema. Kuivõrd pangad on huvitatud enda vahendatavate fondide müügist, nõustatakse klienti uuesti ja veendakse klienti valima panga pakutavaid fonde juba valitud fondide asemele," rääkis ta.

"Oleme veendunud, et konkurentsiolukord nii III samba pensionifondide kui muude investeerimisfondide turul paraneks oluliselt, kui klienti nõustanud ettevõte saaks edastada korraldused otse EVK-le, ilma et sellega kaasneks kliendile täiendavat nõustamist või kordades suuremaid kulusid," soovis fondijuht.

Zacek toonitas, et nii lühike turuloleku aeg III samba fondide turul kui ka eelnevad kogemused teise samba turult on näidanud selgelt, kuidas huvide konflikt panga teeninduskanalis, mis täidab nii kontohalduri kui ka müügikanali funktsiooni, ei võimalda sõltumatutel fondivalitsejatel võrdsetel alustel konkureerida ühisel turul.

"Kogumispensionide seaduse alusel võivad pensionifonde pakkuda kõik fondivalitsejad ja seega peaks seadus võimaldama ka võrdseid konkureerimistingimusi kõigile, mitte eelistama neid fondivalitsejaid, kes kuuluvad pangagruppidesse," sõnas ta.

Kolmanda samba fondide turul alustas ERGO 2008. aasta septembris, hetkel on nende turuosa alla 1%. Teise pensionisamba turul on ERGO turuosa 4,1%, olles viimase aastaga kasvanud enam kui veerandi võrra. Kasvu üks oluline tegur oli see, et 2009. aastast sai ERGO läbi elukindlustusseltsidele antud osalise kontohalduri staatuse õiguse edastada klientide avaldusi otse EVK-le, vältimaks konkurentidest kontohaldureid, ütles fondijuht. Kogu pensionikindlustuses oli ERGO turuosa mullu 38%.

Autor: Haldusuudised.ee