25. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduse kasvurajale pöördudes on oodata keskmise palga languse peatumist, mida toetab eksportivate harude palgakasv, seisab ministeeriumi teates.

"Keskmine brutokuupalk kasvas kõige rohkem töötlevas tööstuses (4,1%), kus kiire palgakasvu tõi kaasa tootmismahtude kasv ekspordiks, mis tulenes suurenenud nõudlusest välisturgudel. Keskmine brutokuupalk kasvas ka mäetööstuses (3,7%) ja energeetikas (1,7%), mille tingis suurenenud põlevkivi kaevandamine ja energiatoodete tootmine ning elektrienergia ekspordi kasv," teatas rahandusministeerium.

Esimeses kvartalis paranes ka põllumajanduse ja metsanduse tegevusala olukord, kus kasvasid nii töötajate arv kui keskmine palk. Muutuse paremuse poole tõid kaasa suurenenud nõudlus ning hinnatõusud.

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk esimeses kvartalis 11 865 kroonini, mis on 2,3% vähem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk, ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, vähenes 2,6%.

Eelmisel aastal alanud kiire palgalangus aeglustus tänavu esimeses kvartalis. Palgatasemete alanemine on kokku kestnud viis kvartalit järjest. Palgalanguse tõid kaasa praegusest majandusolukorrast tingitud vähene nõudlus ja tööpuuduse kiire kasv. Palgatasemete kohandumist on soosinud Eesti tööturu paindlikkus, mis võimaldab tööandjatel vähenenud nõudluse tingimustes kiiresti reageerida.

Keskmise palga langus 2010. aasta esimeses kvartalis osutus mõnevõrra väiksemaks rahandusministeeriumi viimases majandusprognoosis oodatust. Edasistes arengutes on majanduse kasvurajale pöördudes oodata keskmise palga languse peatumist, mida toetab eksportivate harude palgakasv.

Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (26,9%) ning kinnisvaras (20%). Finants- ja kindlustustegevuse palgalangust mõjutab tulemustasude vähenemine võrreldes aastataguse ajaga.

Tööviljakuse reaalkasv (loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta) oli esimeses kvartalis teist kvartalit järjest positiivne, ulatudes 7,3%ni. Kiire tööviljakuse kasvu tingis aeglustunud majanduslangus, kuid samaaegselt jätkuv hõive oluline vähenemine. Tööturul leiab aset tasakaalustamatuste ja palgasurvete vähenemine – tööviljakus kasvab, kuid samal ajal keskmine palk väheneb.

Autor: Haldusuudised.ee