VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga kummutab arutluskäigu, et Eesti istub põlevkivivaru otsas, mis õliks tehes oleks väärt 6,5 triljonit krooni.
SEB strateeg Peeter Koppel vahendas möödunud nädalal Facebookis LHV foorumis ilmunud arvutuskäiku, mille kohaselt saaks Eestis asuvast põlevkivist 6,5 miljardit barrelit põlevkiviõli.
"6,5 miljardit barrelit × 80$ barrel × 12,5 krooni= 6,5 triljonit krooni. Seega, Ida-Virumaal vedeleb maapõues 6,5 triljonit krooni, ... mis on ca 30 korda tänast SKPd. Tootmiskulude prognoos vaheldub $20-45 barreli kohta," edastas Koppel arvutuse foorumist.
Põlevkivivarude jagunemine erinevate ettevõtete vahel ja põlevkivi töötlemisest teenitav potentsiaalne tulu on ilmselt hell teema, kuna oma viimases aastaraamatus 6,5 miljardi barrelise põlevkiviõli tootmispotentsiaali välja käinud VKG nimetas analüütikute naljaga pooleks tehtud arvutuse vahendanud Koppelit asjatundmatuks spekulandiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
VKG juhatuse liikme ja arendusdirektori Jaanus Purga sõnul vastab 6,5 miljardit barrelit teoreetilist õli ca 5 miljardile tonnile põlevkivile. "See vastab kogu Eesti põlevkivileiukoha üldvarudele üldpindalaga 2973 ruutkilomeetrit, millest 1956 ruutkilomeetrit jääb Ida- ja 946 ruutkilomeetrit Lääne-Virumaale," selgitas ta Ärpäevale.
"Igasugused spekulatsioonid a la Peeter Koppel on täiesti asjatundmatud ja neil pole mingit väärtust. Põhjusel, et kogu põlevkivivaru ei tähenda seda, et seda varu saab ja on üldse vaja kasutada," kommenteeris Purga analüütikute arvutusi.
"Minu hinnangul on Eesti kogu 6,5 miljardisest teoreetilisest potentsiaalist praeguste kaeve- ja töötlusmeetoditega mõistlik kasutada maksimaalselt 1,5 miljardit barrelit ehk 20-25%. Seda nii keskkonnakaitselistel kui majanduslikel põhjustel," lisas Purga. Arendusdirektori väitel on VKG seda oma esitlustes alati ka öelnud. "Ja on mõistlik pidada kinni riiklikus arengukavas sätestatud piirnormidest, kuid eelkõige tuleb põlevkivi targalt kasutada, seda maksimaalselt väärtustades," ütles ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.