VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga kummutab arutluskäigu, et Eesti istub põlevkivivaru otsas, mis õliks tehes oleks väärt 6,5 triljonit krooni.
SEB strateeg Peeter Koppel vahendas möödunud nädalal Facebookis LHV foorumis ilmunud arvutuskäiku, mille kohaselt saaks Eestis asuvast põlevkivist 6,5 miljardit barrelit põlevkiviõli.
"6,5 miljardit barrelit × 80$ barrel × 12,5 krooni= 6,5 triljonit krooni. Seega, Ida-Virumaal vedeleb maapõues 6,5 triljonit krooni, ... mis on ca 30 korda tänast SKPd. Tootmiskulude prognoos vaheldub $20-45 barreli kohta," edastas Koppel arvutuse foorumist.
Põlevkivivarude jagunemine erinevate ettevõtete vahel ja põlevkivi töötlemisest teenitav potentsiaalne tulu on ilmselt hell teema, kuna oma viimases aastaraamatus 6,5 miljardi barrelise põlevkiviõli tootmispotentsiaali välja käinud VKG nimetas analüütikute naljaga pooleks tehtud arvutuse vahendanud Koppelit asjatundmatuks spekulandiks.
VKG juhatuse liikme ja arendusdirektori Jaanus Purga sõnul vastab 6,5 miljardit barrelit teoreetilist õli ca 5 miljardile tonnile põlevkivile. "See vastab kogu Eesti põlevkivileiukoha üldvarudele üldpindalaga 2973 ruutkilomeetrit, millest 1956 ruutkilomeetrit jääb Ida- ja 946 ruutkilomeetrit Lääne-Virumaale," selgitas ta Ärpäevale.
"Igasugused spekulatsioonid a la Peeter Koppel on täiesti asjatundmatud ja neil pole mingit väärtust. Põhjusel, et kogu põlevkivivaru ei tähenda seda, et seda varu saab ja on üldse vaja kasutada," kommenteeris Purga analüütikute arvutusi.
"Minu hinnangul on Eesti kogu 6,5 miljardisest teoreetilisest potentsiaalist praeguste kaeve- ja töötlusmeetoditega mõistlik kasutada maksimaalselt 1,5 miljardit barrelit ehk 20-25%. Seda nii keskkonnakaitselistel kui majanduslikel põhjustel," lisas Purga. Arendusdirektori väitel on VKG seda oma esitlustes alati ka öelnud. "Ja on mõistlik pidada kinni riiklikus arengukavas sätestatud piirnormidest, kuid eelkõige tuleb põlevkivi targalt kasutada, seda maksimaalselt väärtustades," ütles ta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
3
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
4
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
5
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
6
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele