Kohila ökoküla rahastamine arendajatele veel ebaselge

"Nüüd on olemas juriidiline alus lepingute sõlmimiseks ning hakkame firmadega, kes kavatsevad seal tegutsema hakata, lepinguid sõlmima," rääkis Baltic Estate 1 esindaja Harald Kitzmann.

Kitzmann selgitas, et emissioonivaba tootmine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju, seega ei tule külla metalli-, keemia- ega moodsat toiduainetööstust. "Elektri-, kütte- ja veevarustus on piirkonna tööstuse põhifookuses, kuna hakatakse varustama tervet äri ja tootmist ning elamisparki."

"Oleme arvestanud ligikaudu 1000 uue töökohaga ning 1500 uue elanikuga ökokülla. See on huvitav piirkond ka välisettevõtete jaoks, kuna Eestis on nende jaoks soodne maksupoliitika," ütles Salutaguse Land OÜ juhatuse liige Thomas Knopp.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et 21. sajandi kinnisvaraturu võtmesõnad ongi efektiivsus ja samal aja ökoloogiline puhtus ja vähene saastatus. "Kui me räägime kontseptsioonist, siis see on mega. Maailm peabki sellises suunas liikuma."

Helenius: keskkonnasääst on ainus alternatiiv

"Kuid väga raske on hinnata, kas eestlane võtab selle omaks või mitte. See pole enam ainult kinnisvaraarendusprojekt, vaid suurema mahvi võtab inimeste harimine, et nad saaksid aru, miks selline asi hea on," lisas Sooman.

"Teine asi on maksumus - kas kogu selle tehnoloogia rakendamine võib-olla viie või kümne aasta jooksul teeb selle kodu tegelikult odavamaks kui Tallinnas. Passiivmaja ehitamine läheb kallimaks kui tavalise maja ehitamine ning samuti, kui ehitatakse külasse infrastruktuur, siis see kajastub maja hinnas," selgitas ta.

"Maailm peab liikuma keskkonnasäästliku elukeskkonna ja ehitusvormide poole. Minu arvates pole siin mingeid muid alternatiive," ütles investeerimispankur Joakim Helenius.

"Kui ostu- ja elamiskulud on madalamad, siis ma toetan seda, sest see võib olla Eesti jaoks üks ekspordiartikkel - keskkonnsäästlikud lahendused ehituses ning igapäevaelus üldiselt," rääkis Helenius.

Kommentaar

Andrus Saare, Kohila vallavanem

Volikogu kiitis projekti heaks, kuna nägime, et see on väga innovaatiline. Ka lähenemisnurk ei olnud see, et tuleme ehitame elamuid ja müüme küprokmaju, vaid lähenemisnurk on ikkagi tööstus ja töökohad ning keskkonnasäästlikkus.

Kuna me loome samuti keskkonnahariduskeskust, siis see projekt haakus meie valla suundadega. Loomulikult on meil kõhklusi, et projekt ei pruugi õnnestuda, aga kindel on, et kui me poleks planeeringut vastu võtnud, siis ei saa see õnnestuda päris kindlasti.

Ma arvan, et võimalus tuleks anda. Kui projekt ei õnnestu, on kurb, aga me pole kellelegi ka halba teinud sellega. Vald ei finantseeri projekti, vaid juba praegu on arendaja finantseerinud näiteks tänavavalgustusse sponsorluse korras. Ka projekti ebaõnnestumise korral on vald juba võitnud, kuna esimesed infrastruktuuri detailid on juba olemas.

taust

Salutaguse Land on maaomanik ja Salutaguse Landi osanik on Baltic Estate I.Projekti industriaalpiirkond võtab enda alla 35-40 hektarit kogu piirkonnast.Plaanide järgi alustatakse ehitustöödega 2011. aasta kevadel. 

 

Autor: Haldusuudised.ee