Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Salva kliendid said väikseima hüvitise
Tuhapilvest tekkinud kaoses otsustas enamik kindlustusfirmasid oma klientidele hüvitada kahjud täies ulatuses. Salva Kindlustuse kliendid pidid leppima poole summaga.
"Meie kindlustus maksis 700 krooni, tegime kolme peale, kellest üks oli imik. Mina küsisin tagasi 3500 krooni, millest pool hüvitati. Summa on iseenesest naeruväärne, kuid kui vaadata, milliste numbritega Salva nüüd klientide usaldust kaotab...," kommenteeris Salvas reisikindlustuse teinud ja tuhapilve tõttu lisakulusid kandma pidanud Janek Puu.
"Ega mul nende vastu otseselt midagi ei ole. Aga miks ma peaksin neid veel usaldama, kui teised firmad on teisiti käitunud," lisas ta.
Mõeldi teistest kauem
Islandi tuhapilve tõttu teatas enamik Eesti kindlustusfirmasid, et korvavad klientidele tuha tõttu tekkinud kulutused. Salva aga võttis esialgu mõtlemisaega ja otsustas teistest hiljem, et maksab klientide lisakuludest kinni poole.
"Salva Kindlustuse ASi reisikindlustuslepingute kohaselt ei loeta vulkaani purskamisega seotud reisitõrke juhtumeid kindlustusjuhtumiteks," kommenteeris Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Tema sõnul anti sellest ka klientidele teada.
Arvestades sündmuse erakordsust, võeti aga klientide tuhapilvega seotud kahjuavaldused vastu. "Maikuu lõpus otsustas Salva Kindlustuse juhatus, et vaatamata sellele, et sõlmitud reisikindlustuse leping seda ette ei näe, kompenseeritakse oma klientidele pool tekkinud põhjendatud kulutustest," märkis Kivirüüt. Enamik rahast on klientidele üle kantud, ent kogusummat keeldus ta nimetamast.
"Kui vaadata Salva teadet, mis tuli tuhakahjude ajal, siis nad ütlesid kohe, et lähenevad juhtumipõhiselt," kommenteeris ERGO Kindlustuse kommunikatsioonijuht Anu Vahtra-Hellat. "See, kuidas käitub Salva, ei näita seda, kuidas teised peaksid või võiksid käituda," märkis ta.
ERGO soovis mainet hoida
"Selline asi võib mõjuda ka ettevõtte mainele. Kuna taga oli palju reisijaid ja kliente, siis meie otsustasime kasvatada inimeste usaldust ja teadlikkust reistõrke kindlustuse olulisusest," seletas kommunikatsioonijuht.
Seesami turundusjuhi Tiia Pröömi ütlusel oli neile olukord algusest peale selge. "Meie tingimuste järgi ei ole tegemist välistusega," selgitas ta. "Kuna tingimuste kohaselt ei pea Salva selliseid juhtumeid hüvitama, oli tegemist klientidele vastutulekuga," lisas Prööm.
NUMBER
Hetkel kuum
• 470 tuhakahju avaldust laekus Ergo Kindlustusele kogusummas 3,4 miljonit krooni. Seesam Kindlustusele esitati 400 avaldust ligi kolme miljoni krooni ulatuses.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
6
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
2020. aastast algatatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg on 3,9 aastat
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele