Kinnisvarafirmad: tehingute kasv ei peegelda taastumist

Pindi Kinnisvara juht prognoosib, et tõeline murrang turul ei toimu enne 2011. aastat. "2010 on veel tugev pohmelus, 2011 hakkab kinnisvaraturg uuesti tuhast tõusma. Inimeste ostuvõime paraneb, töötus kahaneb, potentsiaalsete ostjate ringkong laieneb ja pankade laenutingimused leevenduvad. Need ongi võtmesõnad, mida kinnisvaraturul vaja on," ennustas Sooman.

 Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorffi sõnul on järgmine poolaasta kinnisvaraturul stabiilne aeg, kuna oodatakse majanduse elavnemist ja paranemist. Loota võib tehingute arvu suurenemist ning hindade mõõdukat kasvu. "Suurem tuhin möödas ja saabub stabiilsem periood. Kõigepealt ostetakse odavamaid asju, mis viib kinnisvaraobjektide keskmise hinna alla."

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul ei jõua Eesti kinnisvaraturg buumiaegsete hindade ja mahtudeni tõenäoliselt veel lähema 10 aasta jooksul.

"Kuigi tehingute arv näitab tõusutrendi, ei ole üheselt selge plokktehingutena, oksjonitelt ja sundmüükidelt ostetud elamispindade osakaal, mis suuremas või väiksemas mahus varem või hiljem jõuavad taas turule," kommenteeris ettevõtte tegevjuht Tarmo Kase.

Kuna pangad on laenutingimusi leevendamas, siis peaks nõudlus ja tehingute arv mõnevõrra veelgi suurenema. Samas on alates märtsi lõpust enamike kinnisvaralaenudega seotud euribor tõusutrendis.

 Pindi Kinnisvara Juhatuse liige Peep Sooman tõdes, et ostjad näevad praegu potentsiaali Ida-Virumaal. "Väga aktiivne tsoon on 3 suuremat keskust: Jõhvi, Narva, Kohtla-Järve. Need on kohad, kus hinnad langesid tohutult. Kui Tallinnas, Pärnus ja Tartus on hinnalangus keskmiselt 40-50%, siis nendes linnades on hinnalangus 70 – 80%." Seoses suvega elavnes Soomani kinnitusel oluliselt ka suvilate ja -kruntide turg, mis on viimased kolm aastat rahulikuna püsinud.

Tänavu esimeses poolaastas tehti 14 359 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 2436 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Kuigi tehingute arv esimese kuue kuuga kasvas, siis nende rahaline väärtus langes mullusega võrreldes nelja protsendi võrra 8,58 miljardi kroonini, selgus maa-ameti statistikast.