18. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Peamiselt pakutakse amortiseerunud vara. Keskmisest kallimaid objekte on vähe turule tulnud ja defitsiit on väga heas asukohas ja seisukorras renoveeritud elamispindade osas. Kuna neid on vähe, siis nendega tehakse ka tehinguid vähe ja see mõjutab üldist hinnataset ning suurendab hüppelisust," selgitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Soomani kinnitusel pole kinnisvarahinnad eelmise aasta lõpuga võrreldes enam langenud. "Hinnad on pigem püsinud stabiilsena või on toimunud mõneprotsendiline tõus."

Sooman ennustab, et käesoleva aasta teine pool tuleb esimesest mõnevõrra aktiivsem, kuid buumieelse 2003. – 2004. aasta tasemele veel ei jõuta.

Pindi Kinnisvara juht prognoosib, et tõeline murrang turul ei toimu enne 2011. aastat. "2010 on veel tugev pohmelus, 2011 hakkab kinnisvaraturg uuesti tuhast tõusma. Inimeste ostuvõime paraneb, töötus kahaneb, potentsiaalsete ostjate ringkong laieneb ja pankade laenutingimused leevenduvad. Need ongi võtmesõnad, mida kinnisvaraturul vaja on," ennustas Sooman.

 Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorffi sõnul on järgmine poolaasta kinnisvaraturul stabiilne aeg, kuna oodatakse majanduse elavnemist ja paranemist. Loota võib tehingute arvu suurenemist ning hindade mõõdukat kasvu. "Suurem tuhin möödas ja saabub stabiilsem periood. Kõigepealt ostetakse odavamaid asju, mis viib kinnisvaraobjektide keskmise hinna alla."

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul ei jõua Eesti kinnisvaraturg buumiaegsete hindade ja mahtudeni tõenäoliselt veel lähema 10 aasta jooksul.

"Kuigi tehingute arv näitab tõusutrendi, ei ole üheselt selge plokktehingutena, oksjonitelt ja sundmüükidelt ostetud elamispindade osakaal, mis suuremas või väiksemas mahus varem või hiljem jõuavad taas turule," kommenteeris ettevõtte tegevjuht Tarmo Kase.

Kuna pangad on laenutingimusi leevendamas, siis peaks nõudlus ja tehingute arv mõnevõrra veelgi suurenema. Samas on alates märtsi lõpust enamike kinnisvaralaenudega seotud euribor tõusutrendis.

 Pindi Kinnisvara Juhatuse liige Peep Sooman tõdes, et ostjad näevad praegu potentsiaali Ida-Virumaal. "Väga aktiivne tsoon on 3 suuremat keskust: Jõhvi, Narva, Kohtla-Järve. Need on kohad, kus hinnad langesid tohutult. Kui Tallinnas, Pärnus ja Tartus on hinnalangus keskmiselt 40-50%, siis nendes linnades on hinnalangus 70 – 80%." Seoses suvega elavnes Soomani kinnitusel oluliselt ka suvilate ja -kruntide turg, mis on viimased kolm aastat rahulikuna püsinud.

Tänavu esimeses poolaastas tehti 14 359 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 2436 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Kuigi tehingute arv esimese kuue kuuga kasvas, siis nende rahaline väärtus langes mullusega võrreldes nelja protsendi võrra 8,58 miljardi kroonini, selgus maa-ameti statistikast.

Võrdluseks võib tuua, et kinnisvarabuumi ajal 2006. ja 2007. aastal tehti samal perioodil ligi 30 000 ostu-müügitehingut ning nende rahaline väärtus ulatus 32-34 miljardi kroonini.

Tallinnas tehti kuue kuuga 4149 ostu-müügitehingut, mida on  1181 võrra ehk ligi 40% enam kui mullu samal ajal. Tehingute maht kasvas 0,45 miljardi ehk 12,7% võrra nelja miljardi kroonini.

Autor: Haldusuudised.ee