23. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Piinlik juhtum Nordeconi jaoks

Toomas Lumani suurosalusega börsifirma Nordecon International tütarfirma Nordecon Infra juhtivtöötajat Priit Pluutust karistati kevadel riigihankel valeandmete esitamise eest. Edasikaevatud trahviotsus tuleb kohtus arutlusele.

Juhtumi teeb eriliseks mitu olulist nüanssi.

Esiteks on sellega seotud Eesti üks tuntumaid ehitusfirmasid. Nordecon ise on riigihangetel tihti vaidlustaja rollis. Näiteks vaidlustas ta sügisel Loo-Maardu teelõigu riigihanke tulemused ja viitas, et edukaks osutunud Merko Ehitus ja tema partnerid on esitanud valeandmeid. Pärast täiendavat kontrollimist tunnistati Merko pakkumus siiski korrektseks.

Teiseks on juhtumid, kus oleks tuvastatud valeandmete esitamine riigihankel, haruldased.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Sirulile meenub vaid kaks aastatetagust juhtumit, kus valed andmed pakkumuses tõendati. Mahult pole need aga praegusega võrreldavad.

Mai alguses toona veel viimaseid kuid tegutsenud riigihangete ameti väärteootsus valeandmete esitamise kohta puudutab veetrasside paigaldamist Sillamäel.

Hanke maht üle 70 miljoni

Mullu detsembris kinnitas Sillamäe linnale kuuluv AS Sillamäe Veevärk ELi rahaga finantseeritaval üle 70 miljoni kroonisel hankel võidukaks ASi Nordecon International tütarfirmade ühispakkumuse. Ent võidust taganesid Nordeconid tänavu 19. jaanuaril ise, kui teatasid ühes pakkumuse dokumendis esinenud tõlkeprobleemist ja tunnistasid oma viga.

ASi Sillamäe Veevärk projektijuht Aimeli Laasik meenutab, et Nordecon väitis, justkui oleks ühe pakkumuses esitatud lätlasest spetsialisti haridustase eksikombel vääralt kõrgemaks tõlgitud. Päev hiljem kinnitati võitjaks ASide Merko Ehitus, Terrat ja Tallinna Teede ühispakkumuse.

Ent küsimus polnud pelgalt juhuslikus tõlkeveas või kellegi haridusastmes. Siin tuleb mängu veel kolmas märgiline asjaolu, millest kumab teravalt kahe suure Eesti ehitusettevõtte omavaheline turuvõitlus. Taotluse Nordecon Infra suhtes väärteomenetluse algatamiseks tegi veebruaris konkurent Merko.

Ega teinud seda ettevõtte õigusdirektor Mihkel Muguri sõnul päris juhuslikult. "Äsja enne seda oli Nordecon süüdistanud Merkot kvalifitseerimisnõuetele mittevastavuses ja valeandmete esitamises," sõnab ta viitega Loo-Maardu teelõigu ehituse riigihankele. "Et Nordecon nägi pindu teise silmis, kuid palki enda silmis mitte, palusime üle kontrollida tema esitatud andmed," tunnistab Mugur.

Sillamäe Veevärgi riigihankele kvalifitseerimise tingimused olid küllalt ranged. Näiteks nõue, mille järgi pidi hankel osalejal olema kogemus reovee kanalisatsioonipumpla ehitamisel vooluhulgaga vähemalt 350 m0 tunnis. "Selliseid objekte on Baltimaades tehtud üsna vähe ning Merkole teadaolevalt ei olnud ühegi objekti tegijaks Nordecon," lisab Merko õigusdirektor.

Trahvi suurus teadmata

Riigihangete ameti algatatud väärteomenetlus viiski Priit Pluutuse trahvimiseni mai alguses. Kui suur trahv täpselt määrati, pole Äripäevale teada, kuna Pluutus vaidlustas otsuse kohtus ja seega pole see jõustunud ega avalik.

"Ta siiski oli piisavalt tõsine ameti jaoks, kes selle otsuse tegi, ja ka meie jaoks. Aga taas kord, teema on jätkuvalt lahtine, kuniks kohus otsuse teeb," selgitab Siruli.

Pluutuse sõnul pole tal käimasolevat protsessi võimalik sisuliselt kommenteerida. "Vaidlustasin otsuse, sest mina ei ole pakkumuses mingeid valeandmeid esitanud ning minu hinnangul ei esitanud valeandmeid ka ühispakkuja," kinnitab ta siiski.

"Priit Pluutuse tagasikutsumine (Nordecon Infra juhatusest - toim) on osa kulude vähendamise ja juhtimise efektiivsemaks muutmise programmist," lisab Nordecon Internationali juht Jaano Vink, kommenteerides asjaolu, et Pluutus kutsuti juhatusest tagasi, ehkki jätkab ettevõttes tööd.

Nii Pluutus kui ka Vink lisavad, et nn valeandmete esitamist ei omistatud Nordecon Infrale Eestis, vaid puudused olid Läti firma andmetes.

Läti Nordecon Infrat juhtinud Marko Aalberg kinnitab, et lisaandmeid on tema käest tõepoolest küsitud, kuid milles täpsemalt asi, ta öelda ei oska. "Seal on pigem kahe suure ettevõtte omavahelised probleemid. Järelikult Eesti Vabariigis on, mida jagada," lisab ta.

Läti tütarfirma läks pärast müüki pankrotti

Veebruari keskpaigas teatas Nordecon International börsile, et on müünud enamusosaluse Läti tütarettevõttes Nordecon Infra SIA. Tehingu maksumus oli 100 krooni ja ostjaks senine vähemusosanik Marko Aalberg.

Kohe pärast tehingut muutis ettevõte ärinime - uueks nimeks sai Tikli M SIA. Praegu teeb ettevõte läbi pankrotimenetlust.

"Paneme ettevõtet kinni jah," tunnistab omanikuks saanud Aalberg. Ta kinnitab, et temal oli plaan ettevõtte kaudu edasi tegutseda.

"Kui suurettevõte välja läks, hakkas väga suur (võlausaldajate - toim) surve pihta. Selle tulemusena hakkas saneerimine. Siis otsustati, et likvideeritakse," selgitab ta.

Pankrotiavalduse on ettevõtte vastu esitanud ka mitu võlausaldajat. Aalberg sõnab, et esimesena esitas pankrotiavalduse siiski ettevõte ise. Osadele küsimustele vastates on ta telefonis siiski veidi ebalev. "Nii ja naa," vastab ta küsimusele, kas varad ületavad praeguseid võlgnevusi.

Nordecon Infra SIAl oli aasta lõpus seisuga kohustusi üle 33 mln krooni. Miinuses omakapitaliga ettevõtte müügist kajastas Nordecon International kahjumina nõuete allahindlusest 14,5 mln krooni, ent kasumina ettevõtte müügist 37,2 miljonit.

"2009. aasta lõpu seisuga oli ettevõttel lisaks erinevatele nõuetele tõepoolest ka hulk kohustusi, millest märkimisväärne osa koosnes kohustustest Nordeconi kontserni ees. Seetõttu ei saa viimast kuidagi süüdistada mingis n-ö põgenemises," märgib tütarettevõtte müügi kohta ASi Nordecon International juht Jaano Vink.

Ta lisab, et ei oska kommenteerida, kuidas ettevõttel pärast Nordeconi väljumist läinud on.

Kommentaar

Mihkel MugurASi Merko Ehitus õigusdirektor

Oleme seisukohal, et riigihangete turg peab korrastuma ja hangetel valeandmete esitamine peab olema välistatud. Meie arvates peaks kvalifitseerimise tingimused olema proportsionaalsed hanke objektiga, kuid piisavalt kõrged, et välistada teadlikult alapakkumiste tegemist ning seejärel objektidelt minemajalutamist. Ei saa kuidagi pidada normaalseks, et esitatakse tegelikkusele mittevastavaid referentse. Kui seda teevad väikesed, piiri peale kõndivad ehitusettevõtted, on siin teatud loogika, aga kui näited pärinevad suurtest firmadest, siis on tegemist pahatahtlikkusega.

taust

ASi Sillamäe Veevärk riigihanke kronoloogia

"Sillamäe vee- ja kanalisatsioonitorustike ja pumplate projekteerimis- ja ehitustööd."

21.12 2009 kinnitati hanke võitjaks ühispakkuja AS Nordecon Infra/Nordecon Infra SIA. AS Merko Ehitus vaidlustab otsuse.

19.01.2010 teatab AS Nordecon Infra uuest asjaolust (ühe dokumendi eksitavast tõlkeprobleemist) ja seega tuleb jätta AS Nordecon Infra/Nordecon Infra SIA kvalifitseerimata ning teha uus otsus.

20.01.2010 kinnitab hankija võitjaks ühispakkuja AS Merko Ehitus/ AS Terrat/ Tallinna Teede AS. Lepingu maksumus: 71,1 miljonit krooni

09.02.2010 sõlmib hankija lepingu AS Merko Ehitus/ AS Terrat/ Tallinna Teede AS konsortsiumiga

23.02.2010 esitab Merko riigihangete ametile taotluse Nordecon Infra vastu väärteomenetluse algatamiseks

06.05.2010 teeb riigihangete amet väärteootsuse Nordecon Infra juhatuse liikme Priit Pluutuse suhtes hankel valeandmete esitamise tõttu

24.05.2010 vaidlustab Pluutus otsuse Harju maakohtus. Otsust hakkab läbi vaatama aga Viru maakohus

07.07.2010 kutsub nõukogu Priit Pluutuse tagasi Nordecon Infra juhatuse liikme kohalt, mees jätkab ettevõttes tööd

Allikad: Äriregister, AS Sillmäe Veevärk, Äripäev

 

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474