• 26.08.10, 16:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi: kolmandate riikide elektrile  kaitsemeetmed

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul pole kolmandatest riikidest pärit elektrile kaitsemeetmeid rakendamata võimalik tagada ausat konkurentsi elektriturul.
Lähtuvalt Eleringi koostatud varustuskindluse aruandest on tõenäoline, et sellises olukorras ei ole investorid valmis investeerima täiendavate tootmisvõimsuste rajamisse Balti riikides. See toob kaasa süveneva tootmisvõimsuste defitsiidi Baltikumis, mis suurendab oluliselt varustuskindluse ja hinna riske, teatas energia ülekandega tegelev Elering.
"Küsimuse tõsidust näitab tänane olukord turul, kus isegi kõrgete elektrihindade juures ostetakse elekter olulises osas kolmandatest riikidest, selle asemel, et käivitada siseriike tootmisvõimsusi," ütles Veskimägi.
"Kui need tootmisvõimsused ei ole tasuvad tänaste elektrihindade juures, siis võib meil ju Baltikumis olla paberil piisavalt tootmisvõimsusi, kuid tegelikkuses oleme jõudnud juba elektridefitsiiti," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eleringi poolt on pakutud mitmeid lahendusi olukorra parandamiseks, mida üheaegselt rakendades saaks ebaausat konkurentsi elektriturul vähendada. Parim lahendus oleks ettevõtte teatel nn keskkonnamaksu kehtestamine, kus maksu suurus oleneks otseselt CO2 hinnast turul.
See eeldab aga laiema poliitilise kokkuleppe saavutamist euroliidu tasemel, mis ka õnnestumisel oleks pikaajaline protsess. Alternatiivseteks võimalusteks on füüsiliste impordipiirangute rakendamine, võimsusoksjon kolmandate riikide piiril ja täiendava võrgutariifi rakendamine antud elektrile.
Kolmandatest riikidest pärit elektri Euroopa Liidu elektriturule lubamise reeglite kokkuleppimisega on kiire, kuna seoses keskkonnamaksude puudumise, madalamate ohutusnõuete, mitte turupõhise kütuse hinna ning paljude teiste ELi turul valitsevatest tingimustest erinevate tegurite tõttu on Venemaal võrreldes euroliidu liikmesriikidega elektri tootmine oluliselt odavam.
Eleringi hinnangul on Põhja-Balti elektrituru moonutusteta toimimise tagamiseks vajalik kolmandate riikidest pärit elektri suhtes rakendada ühesugust lähenemist vähemalt ühes elektrituru piirkonnas töötavate Balti riikide ja Soome poolt. Balti riikide koondatud elektritarbimisest moodustab kolmandatest riikidest päris import 25%, Soomes  on sama number 14%.
Balti riikidest müüb elektrit riigist välja ainsana Eesti, kuid Eleringi koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt võib uute investeeringute puudumisel ka Eestis tekkida tootmisvõimsuste ebapiisavus 2016. aastal, mil suletakse rangemate keskkonnanõuete rakendumisel mitu Narva elektrijaamade plokki.
Balti riikide elektrisüsteemi ja elektrituru paremaks korraldamiseks toimub täna Vilniuses kolme maa elektrisüsteemihaldurite kohtumine, kus arutluse keskpunktis on regiooni varustuskindluse tagamiseks vajalike tootmisvõimsuste olemasolu ning elektriimpordi reeglid kolmandatest riikidest.
Tänasel Eleringi, ASTi ja Litridi arutelul vaadatakse koos põhjamaade elektribörsi NPS juhtidega läbi ka sammud ühtse Balti elektrituru ning NPS hinnapiirkondade  avamiseks ka Lätis ja Leedus võimalikult kiiresti. Vaatamata eelnevatele kokkulepetele on Lätis ja Leedus hinnapiirkondade loomine hakanud venima.
Taavi Veskimägi ütles, et teisipäeval Estlinki hinnapiirkonnas toimunud drastiline hinnakõikumine oleks võinud olemata olla, kui Baltimaades oleks jõutud juba ühtse elektrituruni, kus tegutseks suur hulk müüjaid ja tootjaid. See kõik muudaks elektrituru oluliselt likviidsemaks. "Seetõttu teeme Eesti süsteemihaldurina kõik endast oleneva ka Läti ja Leedu elektribörsi käivitamiseks, kuigi see ei ole otseselt meie ülesanne," lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.

Viimased uudised

Uudised
  • 20.10.25, 13:51
Korteriühistute rekonstrueerimise taotlused ületasid eelarvet 4 korda
Uudised
  • 20.10.25, 13:40
Everausi võlakirjad märgiti üle topelt
Uudised
  • 20.10.25, 11:13
Järelturu edu: Mustamäe korterite müük tegi suure tõusu
Uudised
  • 20.10.25, 11:03
Ehitusturg kogub hoogu
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Uudised
  • 20.10.25, 10:48
Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Uudised
  • 20.10.25, 10:03
Mitu rauda tules: järgnevatel aastatel kerkib viis spaahotelli
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Uudised
  • 20.10.25, 09:58
Viru-Nigula tahab uuesti toetust äpardunud tööstusala arendamiseks
Uudised
  • 20.10.25, 09:51
Jõhvi filmilinnaku stuudiolt võeti sarikapärg

Hetkel kuum

Kinnisvaraturg ei saa olla muust majandusest eraldiseisev, osutab tõsiasjale tähelepanu Ober-Haus Real Estate Advisors AS tegevjuht Keir Hildebrand.
Suur lugu
  • 15.10.25, 13:10
Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Reterra tegevjuht Reigo Randmets.
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot
Värske kvartal laiub Bekkeri sadama juures.
Uudised
  • 17.10.25, 11:16
Galerii: Scandium avas Marati kvartali
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 15.10.25, 06:45
Korterelamute ehituslubade arv jätkab kidural kursil
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele