• 26.08.10, 16:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi: kolmandate riikide elektrile  kaitsemeetmed

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul pole kolmandatest riikidest pärit elektrile kaitsemeetmeid rakendamata võimalik tagada ausat konkurentsi elektriturul.
Lähtuvalt Eleringi koostatud varustuskindluse aruandest on tõenäoline, et sellises olukorras ei ole investorid valmis investeerima täiendavate tootmisvõimsuste rajamisse Balti riikides. See toob kaasa süveneva tootmisvõimsuste defitsiidi Baltikumis, mis suurendab oluliselt varustuskindluse ja hinna riske, teatas energia ülekandega tegelev Elering.
"Küsimuse tõsidust näitab tänane olukord turul, kus isegi kõrgete elektrihindade juures ostetakse elekter olulises osas kolmandatest riikidest, selle asemel, et käivitada siseriike tootmisvõimsusi," ütles Veskimägi.
"Kui need tootmisvõimsused ei ole tasuvad tänaste elektrihindade juures, siis võib meil ju Baltikumis olla paberil piisavalt tootmisvõimsusi, kuid tegelikkuses oleme jõudnud juba elektridefitsiiti," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eleringi poolt on pakutud mitmeid lahendusi olukorra parandamiseks, mida üheaegselt rakendades saaks ebaausat konkurentsi elektriturul vähendada. Parim lahendus oleks ettevõtte teatel nn keskkonnamaksu kehtestamine, kus maksu suurus oleneks otseselt CO2 hinnast turul.
See eeldab aga laiema poliitilise kokkuleppe saavutamist euroliidu tasemel, mis ka õnnestumisel oleks pikaajaline protsess. Alternatiivseteks võimalusteks on füüsiliste impordipiirangute rakendamine, võimsusoksjon kolmandate riikide piiril ja täiendava võrgutariifi rakendamine antud elektrile.
Kolmandatest riikidest pärit elektri Euroopa Liidu elektriturule lubamise reeglite kokkuleppimisega on kiire, kuna seoses keskkonnamaksude puudumise, madalamate ohutusnõuete, mitte turupõhise kütuse hinna ning paljude teiste ELi turul valitsevatest tingimustest erinevate tegurite tõttu on Venemaal võrreldes euroliidu liikmesriikidega elektri tootmine oluliselt odavam.
Eleringi hinnangul on Põhja-Balti elektrituru moonutusteta toimimise tagamiseks vajalik kolmandate riikidest pärit elektri suhtes rakendada ühesugust lähenemist vähemalt ühes elektrituru piirkonnas töötavate Balti riikide ja Soome poolt. Balti riikide koondatud elektritarbimisest moodustab kolmandatest riikidest päris import 25%, Soomes  on sama number 14%.
Balti riikidest müüb elektrit riigist välja ainsana Eesti, kuid Eleringi koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt võib uute investeeringute puudumisel ka Eestis tekkida tootmisvõimsuste ebapiisavus 2016. aastal, mil suletakse rangemate keskkonnanõuete rakendumisel mitu Narva elektrijaamade plokki.
Balti riikide elektrisüsteemi ja elektrituru paremaks korraldamiseks toimub täna Vilniuses kolme maa elektrisüsteemihaldurite kohtumine, kus arutluse keskpunktis on regiooni varustuskindluse tagamiseks vajalike tootmisvõimsuste olemasolu ning elektriimpordi reeglid kolmandatest riikidest.
Tänasel Eleringi, ASTi ja Litridi arutelul vaadatakse koos põhjamaade elektribörsi NPS juhtidega läbi ka sammud ühtse Balti elektrituru ning NPS hinnapiirkondade  avamiseks ka Lätis ja Leedus võimalikult kiiresti. Vaatamata eelnevatele kokkulepetele on Lätis ja Leedus hinnapiirkondade loomine hakanud venima.
Taavi Veskimägi ütles, et teisipäeval Estlinki hinnapiirkonnas toimunud drastiline hinnakõikumine oleks võinud olemata olla, kui Baltimaades oleks jõutud juba ühtse elektrituruni, kus tegutseks suur hulk müüjaid ja tootjaid. See kõik muudaks elektrituru oluliselt likviidsemaks. "Seetõttu teeme Eesti süsteemihaldurina kõik endast oleneva ka Läti ja Leedu elektribörsi käivitamiseks, kuigi see ei ole otseselt meie ülesanne," lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
20 aastat tegutsenud Maket Kinnisvara OÜ on loonud ajaga tugeva usalduse nii eraklientide kui äripartnerite vahel. Avariiteenust pakutakse klientidele ööpäevaringselt telefonil 660 1130.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.06.25, 11:17
Professionaalne kinnisvarahooldus ja avariiteenus lasevad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele