Kriis eurovoliniku rahakotti auku ei näri

Küsimuse, miks volinikele pärast ametist lahkumist ikka veel kõrget üleminekuhüvitist makstakse, võttis üles Financial Times Deutschland. "Hüvitiste eesmärk on kergendada eksvolinikel naasmist tööturule ja kindlustada nende sõltumatus," ütles FTD-le Euroopa Komisjoni pressiesindaja Michael Mann. "Soovime ära hoida seda, et nad oleksid sunnitud vastu võtma esimese ettejuhtuva töökoha," lisas ta.

Endistel volinikel on õigus üleminekuhüvitisele kolm aastat pärast ametist lahkumist. Seda isegi siis, kui nad on juba vastu võtnud uue töökoha. Kord näeb ette, et hüvitist ei maksta vaid juhul, kui uus palk on suurem, kui seda oli palk komisjoni volinikuna. Euroopa Komisjoni kinnitusel saavad  praeguse seisuga üleminekuhüvitist 17 kevadel ametist lahkunud Komisjoni liiget.

FTD andmetel said volinikud pärast töölt lahkumist 40-66 protsenti kuupalgast, mis on keskmiselt 20 278 eurot (317 148 krooni). Üks topeltteenijatest on varasem siseturuvolinik Charlie McCreevy, kes praegu kuulub odavlennufirma Ryanair nõukogusse. Komisjonilt saab ta aastas hüvitist 132 000 eurot (2,04 miljonit krooni). Ryanairist saab ta FTD andmetel juurde veel 47 000 eurot (726 620 krooni) aastas. Oma palgale teenivad üleminekuhüvitise abil lisa ka Itaalila välisminister Franco Frattini ja Leedu president Dalia Grybauskaite.

Üleminekuhüvitiste maksmise kord kehtib aastast 1967. Hüvitisest võib endine volinik vabatahtlikult ka loobuda. FTD tõstatas küsimuse, kas praegune majanduskriis ei peaks mõjutama ka eurovolinike rahakotti. Loos sõna võtnud sakslastest europarlamendi liikmed lubavad teema üles võtta.

Autor: Haldusuudised.ee