Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Insener: uus tehnoloogia päästaks Kiviõli Keemiatööstuse
Insener-tehnoloogi Konstantin Trofimenko sõnul on olemas tehnoloogia, mis lubab Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) kasutusel olevates seadmetes toota põlevkiviõli ka kolmanda sordi põlevkivist.
„Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et peab põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Trofimenko.
Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli nn teise sordi põlevkivist, mille osakeste läbimõõt on 25-125 millimeetrit. Kaevandatud põlevkivi sorteerimisel ja sõelumisel tekivad aga ka peenemad tükid nn kolmandast sordist, mille läbimõõt on 0-25 mm ja mis ei sobi õli tootmiseks KKT poolt kasutavates seadmetes ning mida lihtsalt ladustatakse.
Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab just kolmanda sordi põlevkivi.
„Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku!“ rõhutas Trofimenko.
Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale ei tohi Eestis kaevandatava põlevkivi maht ületada 20 miljonit tonni aastas. Iga-aastast 500 tuhande tonni kolmanda sordi põlevkivi ladustamist võib selles kontekstis pidada barbaarsuseks Eesti loodusressursside suhtes, märkis insener.
Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.
Tehnoloogia on välja töötatud ja edukalt kasutusel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on ammu tuntud ka Eestis nii Tallinna Tehnikaülikooli ja Põlevkivikeemia Instituudi teadlastele kui ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuste tehnoloogidele, sealhulgas ka KKT juhtkonnale, lisas Trofimenko.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele