Kiviõli Keemiatööstuse OÜ loobus põlevkivikarjääri laiendusest, mille pakkus eelmisel nädalal olukorra lahendusena välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning mille kohaselt saanuks ettevõte jätkata tootmist terve järgmise aasta vältel.
Tänavu 14. juunil esitas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keskkonnaministeeriumile taotluse laiendada olemasolevat põlevkivikarjääri 35 hektari võrra, et kaevandada sealt kokku 1,1 miljonit tonni põlevkivi, millest jätkuks ettevõttel vähemalt 1,5 aastatks. Taotluse seletuskirjas oli karjääri laiendamine põhjendatud sellega, et taotletavat mäeeraldise laiendust on väga põhjalikult uuritud ning et kivi kvaliteet on vastavuses kogu mäeeraldisel keskmisega ehk kaevandatav.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi pakkus eelmise nädalal valitsuse pressikonverentsil välja, et antud maatükk võiks täna tekkinud olukorra lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oktoobri lõpus saatis aga KKT keskkonnaministeeriumile kirja, milles ettevõte juht Robert Karpelin teatas, et soovib hoopis loobuda mäeeraldise laiendusest, põhjendades loobumist põlevkivi kehva kvaliteediga. Ent veel juunis esitatud taotluses viidati erinevatele geoloogilistele uuringutele, mis olid KKT tellimusel aastatel 2001-2009 mitmeid kordi läbi viidud ning mis tõendasid, et mäeeraldisel olevat põlevkivi on põhjalikult uuritud ning kivi kvaliteet lubab kaevandada kogu laiendusel.
Kiviõli Põhjakarjääri ette jäävate maade omanike esindaja, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partneri Erki Kegandberg’i sõnul tuleb riigil põhjalikult kontrollida KKT avalduste tõelevastavust tervikuna. Kui KKT ekspertide uuringud, mille alusel lisalaienduse taotlus tehti, lükatakse nüüd kategooriliselt ümber, seab see nende ekspertide usaldusväärsuse ja erapooletuse tugevalt kahtluse alla. Samad eksperdid on andnud kinnitusi KKT põlevkivivarde kohta, mille väidetava lõppemisega põhjendatakse praegu maade sundvõõrandamist. “Lisamäeeraldisest loobumise põhjuseks võib aga antud juhul olla tegelik soov avaldada riigile täiendavat survet karjääri ette jäävate kinnistute sundvõõrandamiseks,“ märkis Kerganberg.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”