Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: garantiifondi teema on meile liiga uus
Kinnisvarahaldajate garantiifondi teemat pole riiklikul tasemel veel arutatud, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on see selleks veel liiga uus ja värske.
"Kui haldusfirmad soovivad ühiselt luua oma kutsetegevuse paremaks rahastamiseks omavahenditest garantiifondi, mis baseeruks näiteks katusorganisatsiooni Eesti Kinnisvara Haldurite ja Hooldajate Liidu juures, võiks sellist tegevust ainult tervitada," kommenteeris ministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Pille Arjakas garantiifondi loomise võimalikkust.
"Riikliku osalusega sellise fondi loomist ei ole praegu kaalutud, kuna mõte on liiga uus," lisas Arjakas täpsustades, et praeguste õigusaktide põhjal haldusfirmadele ja korteriühistutele suuremat riiklikku kontrolli ette näha pole, kuna hoonete haldamisel ja hooldamisel on tegemist eraõiguslike suhetega.
Eestis on registreeritud ca 9000 korteri- ja hooneühistut. Riiklikul tasandil suhtleb majandusministeerium tihedalt Eesti Korteriühistute Liiduga, kuhu kuulub 1400 korteriühistut ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga, kuhu kuulub 111 liiget. Üldse on aga registreeritud 1010 ettevõtet, mis on määratlenud oma põhikirjalise majandustegevusena mõne kinnisvara korrashoiu valdkonna ala.
"Kahjuks sellist statistikat, kui palju on elamuid korteriühistute poolt majandamisel ja kui paljusid neid haldavad kinnisvarafirmad läbi valitseja, ministeerium ei oma. Andmed võivad pealegi üsna kiiresti muutuda," ütles Arjakas.
Korteriomanike ühisused on valdavalt kinnisvarafirmade või kinnisvara korrashoiu valdkonnas teenust pakkuvate FIE-de valitsemisel. Haldus– ja hooldusfirmad tegutsevad ka majades, kus on ühistu loodud ja seega pole võimalik ühest statistikat stiilis ühistu vs haldusfirma võimalik välja tuua.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Viimased uudised
Vaata, mis seal sees on
Rattasepp: Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu.
Konverentsid
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele