Kinnisvarahaldajate garantiifondi teemat pole riiklikul tasemel veel arutatud, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on see selleks veel liiga uus ja värske.
"Kui haldusfirmad soovivad ühiselt luua oma kutsetegevuse paremaks rahastamiseks omavahenditest garantiifondi, mis baseeruks näiteks katusorganisatsiooni Eesti Kinnisvara Haldurite ja Hooldajate Liidu juures, võiks sellist tegevust ainult tervitada," kommenteeris ministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Pille Arjakas garantiifondi loomise võimalikkust.
"Riikliku osalusega sellise fondi loomist ei ole praegu kaalutud, kuna mõte on liiga uus," lisas Arjakas täpsustades, et praeguste õigusaktide põhjal haldusfirmadele ja korteriühistutele suuremat riiklikku kontrolli ette näha pole, kuna hoonete haldamisel ja hooldamisel on tegemist eraõiguslike suhetega.
Eestis on registreeritud ca 9000 korteri- ja hooneühistut. Riiklikul tasandil suhtleb majandusministeerium tihedalt Eesti Korteriühistute Liiduga, kuhu kuulub 1400 korteriühistut ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga, kuhu kuulub 111 liiget. Üldse on aga registreeritud 1010 ettevõtet, mis on määratlenud oma põhikirjalise majandustegevusena mõne kinnisvara korrashoiu valdkonna ala.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kahjuks sellist statistikat, kui palju on elamuid korteriühistute poolt majandamisel ja kui paljusid neid haldavad kinnisvarafirmad läbi valitseja, ministeerium ei oma. Andmed võivad pealegi üsna kiiresti muutuda," ütles Arjakas.
Korteriomanike ühisused on valdavalt kinnisvarafirmade või kinnisvara korrashoiu valdkonnas teenust pakkuvate FIE-de valitsemisel. Haldus– ja hooldusfirmad tegutsevad ka majades, kus on ühistu loodud ja seega pole võimalik ühest statistikat stiilis ühistu vs haldusfirma võimalik välja tuua.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.