14. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nutikate telefonide populaarsus üha kasvab: möödunud aasta lõpuks olid nad hõivanud ligi viiendiku mobiilide turust ja Elisa arvates neid ostetakse neid juba sel aastal oluliselt rohkem, sest uued mudelid maksavad juba alla saja euro.

Teisalt pöördus möödunud aastal tarbijakaitsesse ligi 11 inimest, kes polnud mobiilioperaatoriga kokkuleppele jõudnud. Hiljuti tuli ka Äripäeva nutitelefoni omanik, kes teadlikult soovis šokiarvet vältida, aga välja kukkus teisiti.

Ka teadlik klient võib libastuda

Klient oli nutitelefoni ohust täiesti teadlik. Seega ütles ta ostu tehes teenindajale kohe, et soovib kõik internetiseadistused maha võtta, et mitte šokiarvet saada. Ta keeldus ka mobiilse interneti paketist, sest miks maksta kuus 100-200 krooni, kui tõesti ei soovi internetis käia. Kardetust pahameelest ei pääsenud ta siiski, sest kuu pärast tuli arve, kus temalt nõuti mitme tuhande krooni tasumist.

Operaatori hinnangul oli klient arvatavasti kogemata aktiveerinud mõne seadistuse ja selle pärast oodatust suurem arve tuligi. Klient aga ei oska siiani aimata, kuidas küll nii suur arve võis tekkida. Teadmatusse jäävad tagantjärgi kõik, sest pärast on võimalik vaadata GPRSi sessioonide eristust, kuid seal on kirjas vaid andmemahud. Kliendil ei ole võimalik pärast näha, millise lehe külastamine või teenuse kasutamine lõpuks arveid põhjustab.

Nutitelefon toimetab omapäi

Šokiarve saamiseks ei pea aga ise oluliselt pingutama: nutikas telefon toimetab omapäi ja laeb alla uut teavet, ka öösel. Seega tuleb arvestada, et isegi süütu ilmateadet ega äratuskella ei toimeta telefoni kätte tasuta.

Teisalt teab Mobi Solutions üks omanikke Linnar Viik, et ka lapsed võivad tekitada salaja arveid kasvõi multifilmide allalaadimisiga. Tund aeg lapsevanemate poolt kardetud vaikust kõrvaltoas on omandanud uue mõõtme: vähe sellest, et lapsed teevad siis kindlasti midagi lubamatut,  võib laste salaja nutitelefoni kasutamine põhjustada vanematele kuni 270 000 kroonist arvet – see on nutitelefoni maksimaalne rahapõletuskiirus tunnis.

Hiiglaslikud arved võivad tekkida eriti välismaal. Kui üldjuhul saab peale kliendi kaebust operaator hiiglasliku arve miinimumini viia, siis välimaiste arvetega pole nii lihtne – kohalik operaator jääb välisoperaatorile võlgu. Seega võib nutitelefoni kasutaja peale kahenädalast puhkust Indias avastada, et telefoniarve on 70 000 krooni ja kompromissi korras tuleb ikkagi  tasuda 10 000 krooni või rohkem.

Viik räägib, et selliste šokkide vältimiseks peaks kõik operaatorid välja töötama sms-teenuse, mis teavitab klienti, kui tema arved hakkavad küündima kokku lepitud summani. Niisamuti võiks selline süsteem kehtida mõistagi mobiilse parkimise korral. Osa operaatoritest teeb seda juba täna, osa mitte.

Teine võimalus on kliendil ise olla ohtudest võimalikult teadlik, et neid juba eos vältida. Või vähemalt tagantjärgi.  

Kuidas vältida hiigelarveid, samm-sammult

• Mobiiltelefoni soetades tuleks endale selgeks teha, et, millist telefoni vaja. Kui soovid endale telefoni kõige lihtsamate toimingute jaoks - helistamiseks ja sõnumite saatmiseks - pole mõtet endale soetada suurema funktsionaalsusega ja hinnalt kallimat nutitelefoni. Kui ostad mobiiltelefoni, tasuks süveneda ja ennast kurssi viia sellega, mida ostetud telefoniga teha saab. Parim viis selleks on tutvuda mobiiltelefoni käsiraamatuga.

• Kui soovid kasutada mobiilse interneti teenust, tee endale mobiilse interneti pakett, mille eest maksad kuus 100-200 krooni. Mõnel operaatoril on piiratud, mõnel piiramata andmemahuga mobiilse interneti pakett.

• Mobiilse interneti saab ka täiesti välja lülitada, selleks tuleb pöörduda operaatori poole, kes deaktiveerib teenuse. See on kõige äärmuslikum variant, kuna siis ei ole sul  enam võimalik soovi korral m-internetti kasutada. Sul oleks sel juhul mõistlikum osta juba lihtsam telefon, mis ei ole internetipõhine. Kontrolli, et sa kogemata ei aktiviseeri telefonis mõnda teenust, mis kasutab mobiilset internetti.

• Juhul, kui ostate lapsele nutitelefoni, siis tuleb lapsele selgitada, mis on internet mobiilis. Näiteks, kui laps läheb youtube`i, suhtleb sõpradega Facebookis või Twitteris, on kõikide nende teenuste tarbimiseks vaja internetiühendust. Et juhul, kui ta neid teenuseid kasutab, siis on ta tarbinud interneti teenust.

• Kui kõigest hoolimata tuli liiga suur telefoniarve, pöördu kindlasti esindusse, sest mobiilse interneti paketti peab saama ka tagasiulatuvalt teha ja operaatoritel ei tohiks olla ühtegi mõjuvat põhjendust, miks kliendile vastu tulemisest keelduda.

Allikad: EMT, Elisa, Tele2

Kommentaar

Henrik Roonemaa, ajakirja Digi peatoimetaja

See on kindel, et telefonid käivad igal pool ja teevad igasuguseid asju. Aga siin on kaks poolt: üks on kodumaine sisevõrgu tarbimine, hoopis teine on välismaine. Väga suured arved tulevad enamasti välismaalt ja neid ei saa Eesti operaatorfirma lihtsalt maha kanda. Kliendil tuleb ikka mingi osa tasuda.Sügisel käsitlesime seda teemat raadiosaates Digitund, kus kõik kolme operaatorfirma esindajad lubasid, et šokiarved on minevik. Isegi, kui need arved peaksid tekkima, lubasid firmade esindajad kliendile vastu tulla. Ma ei näe täna põhjendust, miks peaks täna operaatorfirma võrgusisese liiklusega šokiarve puhul mitte kliendile vastu tulema. Seal ei tohiks mingit õigustust olla ja see oleks kliendi kiusamine. Soovitan iga šokiarve puhul kliendil teenusepakkujaga õiendama minna ja paluda neil enda antud lubadust pidada.

Autor: Haldusuudised.ee