14. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Henrik Igasta kommentaar:

Majanduskasvu taastudes on ka ettevõtetel taas jalad kindlamalt maas, mistõttu võiks oodata selget tendentsi uuteks investeeringuteks ning kasvukapitali kaasamiseks.  Ajastus praegu turule tulla on hea, sest riskikartlikkus on investorite seas dramaatiliselt vähenenud, huvi uusemissioonide vastu on olemas ning meelestatus Eesti suunal on ootuspäraselt kiiresti paranenud. 

 Alanud aastal suurt esmasemissioonide lainet me ei oota, sest piisavalt suuri ja aktraktiivseid Eesti emitente võib üles loetleda ühe käe sõrmedel. Küll aga näeme huvi börsilt kapitali kaasamiseks naaberriikides Lätis ja Leedus.  Esmasemissioonide turg on tsükliline kogu maailmas, kuid pikaajalised trendid näitavad, et enamasti suureneb iga uue tõusutsükliga ka börsile tulijate arv.  Ilmselgelt on meie turult puudu suurema kaliibriga ettevõtteid, mis oleks võrdselt huvitavad nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele suurinvestoritele ning tooks siia märkimisväärse hulga uusi investoreid.

Argumenteerigu poliitikud kuidas tahavad, aga Eesti Energia esmasemissiooni ärajätmine oli tegelikult turu jaoks suur põnts, sest siinsel börsil pole Ida-Euroopa varaklassi kontekstis mõistliku suurusega mid-cap aktsiat ja turg tervikuna on ebalikviidne, kus vähegi suurema mahuga fondid tegelikult osaleda ei saa.  Ehk siis suure osa institutsionaalsete investroite jaoks oleme perifeeria. Energia oleks olnud piisava suurusega väga huvitav ja unikaalne kasvuaktsia, mille turuletulek aidanuks avada akna ka teistele börsiletulijatele, sest siis oleks vähemalt osal Ida-Euroopas ja miks mitte Põhjalas - Eesti ju nüüd ka Nordpooli osa -investeerivatest institutsoonidest mingigi põhjus Eesti aktsiaturgu jälgida.  Omal ajal oli selliseks 'ankuraktsiaks' Hansapank.  Ühesõnaga, suurte riigifirmade börsileviimine oleks turu arenemise jaoks hädavajalik.

 Eesti on lisaks eurotsoonile käesolevast aastast ka OECD liige, mis teoreertiliselt avab turu ka rahvusvahelise pensionirahale.  Ülalmainitud likviidsusmuredest tulenevalt rõhutan sõna 'teoreetiliselt'.  Vähene likviidus ja piisava turukapitalisatsiooniga firmade puudumine on ka põhjus, miks Eesti ega Balti aktsiaid ei ole ühegi laialtlevinud Ida-Euroopa võrdlusindeksi koosseisus. See omakorda limiteerib Ida-Euroopa regioonile suunatud institutsionaalse raha võimet siin investeerida.  Nagu nõiaring, millest ei saa välja.

Väga loodame, et kolmest Balti börsist tekib ajapikku üks kogu regioonis tegutsev börs, mille tulemusel võiks loota Balti aktsiate lisamist Ida-Euroopa varaklassi peamistesse võrdlusindeksitesse.  Samuti peab saama siinse pensioniraha osalema kohalikul kapitaliturul senisest aktsiivsemal määral, sest mitte ühegi riigi kapitaliturge ei ole üles ehitatud ilma pensionirahata.  Nukker on mõelda sellele, kui kaduvväike osa pensionirahast on siinsesse majandusse suunatud. 

 Vaatamata kõigele oleme keskpikas perspektiivis pigem optimistid, tahame turu arengule kaasa aidata ja sellest lähtuvalt oleme taaskäivitanud SEB Enskilda Balti aktsiate analüüsi- ja müügitoote.

Autor: Haldusuudised.ee