18. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EKsL-i esindajad märkisid, et Eestis on aastas umbes 90 000 kindlustusjuhtumit, nendest pea 25 000 on seotud liikluskindlustusega. Kindlustuse vaidluskomisjon menetleb aastas umbes 170 liikluskindlustuse juhtumit, samas muude kindlustusteenuste osas on kohtuvälise lahendamise võimalused piiratud.

Lahenduseks luuakse EKsL-i juurde lepitusvõimalus, mis annab kindlustusseltsi klientidele võimaluse pöörduda lepitusorgani poole ning otsida lahendust kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelistele vaidlustele. See oleks ühtlasi odavam ja kiirem alternatiiv kohtumenetlusele. Lepitusorgani nõudmised saavad olema karmimad kui kohtunikel, kuid eeliseks on kindlustusturu tundmine.

EKsL-i esindajaid tõdesid, et lepitusorgan on erapooletu ning selle sõltumatust tagab nõukoda, kuhu plaanitakse kaasata finantsinspektsioon, rahandusministeerium, tarbijakaitse, Kindlustusmaaklerite Liit.

EKsL kinnitab lepitajate nimekirja ja avaldab selle märtsis-aprillis ning kiidab siis heaks ka menetluskorra. Praegusel hetkel on nendele asutustele saadetud ettepanek osaleda lepitusorgani töös. Kõik EKsL-i liikmed on kohustatud osalema vaidluse lahendamisel lepitusorganis ja lepitusorgani abi saavad kasutada ainult EKsL-i kuuluvate kindlustusseltside kliendid.

Praegu on kõik EKsL-i liikmed oma nõusoleku lepitusorgani loomisele andnud. Organ alustab tööd selle aasta märtsis või aprillis.

Autor: Haldusuudised.ee