Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Luuakse esimene finantssektori lepitusorgan
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juurde plaanitakse kevadel asutada Eesti esimene finantssektori lepitusvõimalus ehk lepitusorgan, kelle abil on võimalik leida lahendusi kindlustusvaidlustele.
EKsL-i esindajad märkisid, et Eestis on aastas umbes 90 000 kindlustusjuhtumit, nendest pea 25 000 on seotud liikluskindlustusega. Kindlustuse vaidluskomisjon menetleb aastas umbes 170 liikluskindlustuse juhtumit, samas muude kindlustusteenuste osas on kohtuvälise lahendamise võimalused piiratud.
Lahenduseks luuakse EKsL-i juurde lepitusvõimalus, mis annab kindlustusseltsi klientidele võimaluse pöörduda lepitusorgani poole ning otsida lahendust kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelistele vaidlustele. See oleks ühtlasi odavam ja kiirem alternatiiv kohtumenetlusele. Lepitusorgani nõudmised saavad olema karmimad kui kohtunikel, kuid eeliseks on kindlustusturu tundmine.
EKsL-i esindajaid tõdesid, et lepitusorgan on erapooletu ning selle sõltumatust tagab nõukoda, kuhu plaanitakse kaasata finantsinspektsioon, rahandusministeerium, tarbijakaitse, Kindlustusmaaklerite Liit.
EKsL kinnitab lepitajate nimekirja ja avaldab selle märtsis-aprillis ning kiidab siis heaks ka menetluskorra. Praegusel hetkel on nendele asutustele saadetud ettepanek osaleda lepitusorgani töös. Kõik EKsL-i liikmed on kohustatud osalema vaidluse lahendamisel lepitusorganis ja lepitusorgani abi saavad kasutada ainult EKsL-i kuuluvate kindlustusseltside kliendid.
Praegu on kõik EKsL-i liikmed oma nõusoleku lepitusorgani loomisele andnud. Organ alustab tööd selle aasta märtsis või aprillis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele