16. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arukaevu märkis, et tuumajaamade küsimust tuleb vaadata võimalikult vähe emotsioonide pealt ja pikemale ajale ette mõeldes.

"Küsimus on eelkõige selles, et mitte ükski analüüsiorganisatsioon pole leidnud võimalust, et Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke oleks võimalik täita, kui tuumajaamade toodang 2050. aastaks ei kahekordistu," rääkis ta ning lisas, et vastasel korral lähevad seatud eesmärgid revideerimisele.

Arukaevu hinnangul on Jaapani õnnetusest tingitud emotsioonide najal mööda vaadatud tõsiasjast, et probleemis olev tuumajaam on Jaapani esimene tuumajaam.

"Kui me selle pealt esitame järeldusi tänaste tuumajaamade võimekuse ja ohutuse kohta, siis oleme ilmselgelt valel teel," lausus ta.

Arukaevu hinnangul oleks see justkui elektriautode võimekuse hindamine esimeste mudelite järgi või tänapäevaste hoonete energiasäästu potentsiaali analüüsimine selle järgi, millisel moel toimis energiasääst 18. sajandil.

Ratsionaalsest vaatenurgast tuleb energiastrateegi arvates kõigepealt ära oodata järeldused, mis Jaapanis tegelikult juhutus ja kas ilmnenud probleemid on uutes tuumajaamades arvesse võetud.

Autor: Haldusuudised.ee