Läinud aastal Ülemiste Citys enamusosaluse omandanud ja Helsingi börsil noteeritud Technopolis Plc tegevjuht Keith Silverang on õnnelik, et Ülemiste ostuga suudeti kinnisvaraturu põhi ära tabada, kuid korruptsioon on probleem, mida Eesti puhul ei saa eirata. Just korruptsioon on tohutu potentsiaaliga Venemaa arengut pidurdav tegur.
Ülemiste ostu plaanides, mis teid enim köitis?Arvan, et see oli kombinatsioon paljudest teguritest, mis vastasid meie tingimustele. Esiteks oli see piisavalt suur ehk vähemalt üle 50 000 ruutmeetri ja sellega seoses ka kasvupotentsiaal, sest Ülemistel on ligi 150 000 ruutmeetrit arendamata maad.
Teiseks on firmade portfell väga hea, sest on palju IT- ja teadmispõhiseid firmasid. Seal on kodu- ja välismaiseid, suuri ja väikeseid firmasid, mis on samuti oluline. Suurem osa välja arendatud 70 000 ruutmeetrist on uus või renoveeritud ja lisaks on tegu ka väga ilusa kohaga. Ning tähtis oli ka kohalik ja väga kogenud tiim, mistõttu me ei ostnud ainult vara, vaid ka know-how’d, sidemeid ja kogemusi. Ülemiste juht Gert Jostov on küll noor, kuid väga kompetentne, mistõttu oleme tema tiimi juhtimisel suutnud Ülemiste City väga kiiresti integreerida Technopolisega.
Kui lihtne on tegutseda St. Peterburgis?Väga raske. Korruptsioon on seal kohutav ja iga firma peab sellega arvestama. Me võtsime nulltolerantsi hoiaku kohe algusest peale. See on muide probleem ka Eestis. See on küll varasemaga võrreldes vähenenud, kuid ei ole kadunud. Näiteks Tallinnas teavad kõik, et korruptsiooni puhul on meil nulltolerants ja kui sa vahele jääd, siis sind ei hoiatata, vaid sind vallandatakse.
Me intervjueerisime kõiki alltöövõtjaid ja küsisime, kas teile on raha pakutud, kas te ise olete raha pakkunud. Lisaks me kasutame audiitoreid nagu Ernst & Young, kes kontrollivad arveid, kontosid, töötajaid ning sama asja teeme me ka Venemaal.
Selle hoiaku tõttu kaotasime me Venemaal palju aega, sest ilma altkäemaksuta ei liigu asjad seal nii kiiresti. Korruptsioon röövib Venemaa majanduselt energiat ära kogu aeg, hõivates inimesi ebavajalike asjadega, ja kohalikelt võimudelt ei tule seda toetust, mida tegelikult vaja oleks.
Mis riigid teil veel silmapiiril on?Minu unistus on tegutseda terves Hansa piirkonnas – kõik riigid, mis Läänemere kaldal asuvad. Sellega areneks meil välja suur võrgustik ja me saaksime paremat teenust pakkuda nii investoritele kui firmadele. Hetkel me vaatame ringi Vilniuses ja Kaunases. Lätis me praegu ringi ei vaata, sest ma ei taha tegeleda hetkel korruptsiooniprobleemidega. Meie eesmärk on aastas kasvatada kasumit ja käivet 10% võrra, mis tähendab laienemist 50 000 ruutmeetri võrra aastas.
Kui palju lihtsam on ettevõttel leida kasvuks vajalikku kapitali, kui ta asub teie tehnopargis?Esiteks liigub kapital meieni, sest riskikapitalistid teavad, et nad jõuavad läbi meie vajaliku ettevõtteni. Me ühendame erinevad tehingupooli nii virtuaalselt kui füüsiliselt. Me pakume põhimõtteliselt ostukanalit nii firmadele kui investoritele.
Meil on suur andmebaas, kuhu me koondame firmade andmed, mida me vajadusel saame investoritele pakkuda. Lisaks online-suhtlusele korraldame alatihti üritusi, kus erinevad osapooled saavad ka näost näkku kohtuda.
Ülemiste Cityt ostes andis Swedbank kolme viimase aasta suurima laenu välja. Kas täheldate kriisijärgses majanduses pankade käitumises mingeid muutusi?
Meie tavalised panganduspartnerid nagu Nordea, Sampo, Pohjola ei olnud kriisist väga räsitud, sest neil oli 1990ndate kriisikogemus veel hästi meeles. Nad said küll kõrvetada, kuid asi polnud hull. Meile laenamist keegi ei lõpetanud. Ära kadus vaid ettevõtete võlakirjade turg.
Paljud Rootsi pangad omavad jätkuvalt suurt riski Baltimaades ja usun, et saada enda partneriks Soome börsifirma aitab vähendada nende riski oluliselt. Enne kui Mainor oli omanik, siis polnud neil pankadega nii kerge läbi rääkida, aga nüüd kui meie tulime mängu, siis meie laenuportfelli suurus annab märksa suuremad õigused läbirääkimistel, mis vähendab finantseerimise kulusid.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 13:22
Kristiines tuli müüki arenduspotentsiaaliga hoone, mille tuleviku otsustab uus peremees
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele