Külm ilm tõi 23. veebruari hommikul 9.45 -9.50 ajal selle talve elektritarbimise koormusrekordi, mil tarbimine oli 1517 MW, jäädes vaid veidi alla mullu jaanuaris tehtud kõigi aegade rekordilisele tarbimisele 1587 MW.
Kuu kokkuvõttes kasvas elektritarbimine võrreldes eelmise aastaga 2% (786 GWh-ni), kliendigruppide lõikes kasvas keskmisest neli kraadi külmema ilma tõttu väiketarbijate osa, suurtarbijate grupis tarbimine veidi langes.
Elektrit toodeti Eestis veebruaris 1004 GWh, mis kattis Baltikumi elektritarbimisest 43%. Läti elektritootmine on tänu kasvanud hüdroenergia tootmisele aastatagusega võrreldes 21% suurem. Leedu kattis elektritootmisega oma tarbimise 40% ulatuses, mistõttu 60% ulatuses tuli tarbimine katta impordiga. Sellest ligi 51% ulatuses osteti elekter Venemaalt ja Valgevenest. Läti saldo oli positiivne.
Võrreldes aastatagusega langes veebruarikuus Eesti elektrieksport 21% (294 GWh-ni). Selle põhjustas Estlink1 katkestus, mil Eesti-Soome suunal kauplemist ei toimunud, samuti Läti suurenenud elektritootmine. Enim eksporditi elektrit Soome (61%), Leetu (25%) ning Lätti (14%).
Veebruarikuu koguimpordiks kujunes 62 GWh, millest enim imporditi elektrit Leedust (59% kogu impordist). 41% imporditi Lätist ning Soomest elektrienergia importi ei olnud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?