• 02.05.11, 08:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, mida tegid aastaga börsifirmade juhtide palgad

Börsifirmade juhtkondadest teenivad endiselt suurimat tasu Tallinki juhatuse liikmed, kuid tasusid on teist aastat järjest kärbitud.
Tänane Äripäev avaldas börsifirma juhtide töötasu edetabeli, mille tipus troonib Tallink Grupp. Suurima Tallinna börsifirma nelja juhatuse liikme töötasu oli eelmisel aastal keskmiselt 202 083 krooni kuus (2009. a 293 750 krooni kuus). Tallink Grupile järgnesid Arco Vara juhataja Lembit Tampere, kelle töötasu oli 158 333 krooni kuus (2009. a 147 200 krooni kuus) ja Merko Ehitus, mille kuue juhatuse liikme keskmine töötasu oli eelmisel aastal keskmiselt 155 555 krooni kuus (2009. a 175 000 krooni kuus).
Nordeconi juhatuse liikmete keskmine sissetulek kuus oli 141 165 krooni (2009. a 90 388). Hüpe juhatuse liikmete tasudes on põhjustatud sellest, et eelmisel aastal vähenes juhatuse liikmete arv ning 2010. aasta summa sisaldab lahkumiskompensatsiooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tallinna Vesi juhatuse liikmed teenisid eelmisel aastal keskmiselt 86 111 krooni, Harju Elektri juhatuse liikmed 78 222 krooni kuus, Baltika juhid keskmiselt 72 500 krooni kuus, Viisnurga juhid 70 833 krooni kuus, Premia Foodsi juhid 65 013 krooni kuus.
Tänases Äripäevas ilmunud juhatuse liikme tasude edetabeli lõpetasid Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp 47 500 krooniga ja Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin 46 553 krooni. Mõlema mehe kuusissetulek on aga tõenäoliselt suurem.
Eesti börsifirmad üritavad oma juhtide tegelikke tasusid varjata. Näiteks Olympicu ja Silvano puhul polnud võimalik juhatuse liikmete keskmisi tasusid välja tuua.
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.02.26, 08:00
Minilao kasutamine on kasvav trend: millal võib seda vaja minna?
Mis on pildil oleval cafe racer mootorrattal pistmist minilaoga? Nii mõndagi. Mõlema juured ulatuvad 60ndate algusesse – ühel Inglismaale, teisel USA-sse. Seotus seisneb aga ka selles, et minilaod on muu hulgas sobilikud motohuvilistele rataste ja muude hobitarvikute hoiustamiseks. Milleks veel miniladusid kasutatakse ning miks see on kasvav turg?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele