11. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui räägime energiajulgeolekust, räägime liiga ruttu elektrijulgeolekust. Keegi ei räägi, kust tuleb soojus ja vedelkütused," sõnas Liive täna toimunud foorumil „Kas kingime LNG terminali naabritele?" ja selgitas, et gaas tuleb praegu vaid ühest allikast ja sellega ei saa praegu energiajulgeoleku mõttes üldse arvestada.

Liive ütles, et energiajulgeoleku kaks põhiküsimust on kättesaadavus ja hind. Tema sõnul on palju räägitud, et Balti riigid ja Soome peaks vedelgaasiterminali ehituses kokku leppima, kuid ilmselt ei tule sellest poliitiliselt praegu midagi välja. Lätis ja Leedus on vedelgaasiterminali ehituse teema praegu väga aktuaalne ja võistleb mitu erinevat asukohta.

"Eestis oleme poliitiliselt seda teed läinud, et energeetikas peab olema tagatud 110% tarbimise tippnõudlusest," lisas Liive.

Kõige madalam julgeolekuaste on, et on ühendused. Järgneb oma tootmine. Gaasiga energiajulgeoleku mõttes ei arvestata, sest on olemas vaid üks kanal. Et gaasiga arvestataks, tuleks Eesti tingimustele sobiv terminal kibekähku ära teha," lausus Liive.

"LNG-terminali olemasolu oleks ka majanduslikult väga kasulik, kui vaadata viimast kaht aastat. Eestis on kõik viimastel aastatel maksnud gaasi eest rohkem, kui on olnud LNG-hind," põhjendas ta.

"LNG-terminal Lätis meid mitte kuidagi ei aita. Kui gaas tuleb meile Lätist, on see vaja kätte saada ka talvel kõige külmemal ajal," selgitas Eesti Energia juht.

Liive märkis, et ehkki lühiajalises perspektiivis on kõige mõttekam kasutada põlevkivi, on gaasiterminal lõppkokkuvõttes kõige soodsam. Tuumajaam on seejuures investeeringu mõttes kõige kallim.

Energia lõpptarbimine 2009 (GWh): 31% - vedelkütused, 24% - soojusenergia, 21% - elektrienergia, 19% tahkekütused ja 5% - gaas.

Autor: Haldusuudised.ee