Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liive: vedelgaasiterminal tuleks kiiresti ära teha
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on kogu maailmas ehitamisel palju vedelgaasi (LNG) võimsusi, mis tähendab gaasi hinna naftast lahtisidumist. Energiajulgeoleku seisukohalt tuleks Eestile sobiv vedelgaasiterminal kiiresti valmis ehitada.
"Kui räägime energiajulgeolekust, räägime liiga ruttu elektrijulgeolekust. Keegi ei räägi, kust tuleb soojus ja vedelkütused," sõnas Liive täna toimunud foorumil „Kas kingime LNG terminali naabritele?" ja selgitas, et gaas tuleb praegu vaid ühest allikast ja sellega ei saa praegu energiajulgeoleku mõttes üldse arvestada.
Liive ütles, et energiajulgeoleku kaks põhiküsimust on kättesaadavus ja hind. Tema sõnul on palju räägitud, et Balti riigid ja Soome peaks vedelgaasiterminali ehituses kokku leppima, kuid ilmselt ei tule sellest poliitiliselt praegu midagi välja. Lätis ja Leedus on vedelgaasiterminali ehituse teema praegu väga aktuaalne ja võistleb mitu erinevat asukohta.
"Eestis oleme poliitiliselt seda teed läinud, et energeetikas peab olema tagatud 110% tarbimise tippnõudlusest," lisas Liive.
Kõige madalam julgeolekuaste on, et on ühendused. Järgneb oma tootmine. Gaasiga energiajulgeoleku mõttes ei arvestata, sest on olemas vaid üks kanal. Et gaasiga arvestataks, tuleks Eesti tingimustele sobiv terminal kibekähku ära teha," lausus Liive.
"LNG-terminali olemasolu oleks ka majanduslikult väga kasulik, kui vaadata viimast kaht aastat. Eestis on kõik viimastel aastatel maksnud gaasi eest rohkem, kui on olnud LNG-hind," põhjendas ta.
"LNG-terminal Lätis meid mitte kuidagi ei aita. Kui gaas tuleb meile Lätist, on see vaja kätte saada ka talvel kõige külmemal ajal," selgitas Eesti Energia juht.
Liive märkis, et ehkki lühiajalises perspektiivis on kõige mõttekam kasutada põlevkivi, on gaasiterminal lõppkokkuvõttes kõige soodsam. Tuumajaam on seejuures investeeringu mõttes kõige kallim.
Energia lõpptarbimine 2009 (GWh): 31% - vedelkütused, 24% - soojusenergia, 21% - elektrienergia, 19% tahkekütused ja 5% - gaas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele