Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ütle, kuidas ametnik vastab, ja ma ütlen, kas hange haiseb
Sel nädalal kajastas Äripäev kahte suurt riigihanget, millel oli mitmeid sarnasusi. Esmaspäevases lehes kirjutasime Tallinna linnavalitsuse korraldatud ühtse e-piletisüsteemi hankest. Reedel kirjutasime Narva linnavalitsuse munitsipaalfirma Narva Vesi korraldatud veevärgi rajamise hankest.
Mõlema hanke korraldajateks on omavalitsused, mida juhib üks erakond. Seekord Keskerakond. Mõlema hanke võitjaks kuulutati kallima pakkumise teinud konsortsiumid. Kusjuures pakkumiste hinnakäärid ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Mõlema hanke puhul tekib vägisi kahtlus, et soodsama pakkumise tegijad üritati otsitud põhjuste abil konkursilt kõrvaldada ehk ametnike kõnepruuki kasutades ei kvalifitseerinud teised osalejad erinevatel põhjustel.
Minu jaoks on aga nende mõlema hanke puhul kõige iseloomulikum tunnus see, et hanke korraldamisega seotud ametnikud ei soovinud jagada avalikkusele selgitusi. Neil ei olnud tõenäoliselt piisavalt veenvaid argumente, miks otsustati eelistada kõige kallimat pakkujat. Kui Äripäeva ajakirjanikud hakkasid Tallinna ja Narva hangete kohta küsimusi esitama, siis oleksime justkui tundnud huvi ametnike isikliku rahakoti ning eraelu vastu. Selline mulje jäi ametnike vastustest.
Tallinna e-piletisüsteemi hanke puhul oli ametnike esimeseks reaktsiooniks vaikimine. Narva hanke eest vastutanud inimene sai aga väga kurjaks, kui ajakirjanik soovis teada hankel osalenud firmade nimesid ja nende pakutud summasid. Küsimustele vastamise asemel soovis ametnik ise teada, kuidas me selle info teada saime.
Kui omavalitsus otsustab jagada laiali vanas rahas 100 või 200 miljonit krooni maksumaksjate raha, siis peavad ametnikud otsuseid ka suutma avalikkusele põhjendada. Nad ei saa hoiduda kommentaaridest, sest nad ei aja hankeid korraldades oma eraasja. Või siiski. Äkki muutuvad ametnikud tõrksaks ja kurjaks just siis, kui korraldatav hange on ka nende eraasi. Ja neile võib tõesti jääda mulje, et küsides omavalitsuse raha kasutamise kohta, urgitseb ajakirjanik ka ametniku enda rahakotis.
Riigihanked on valdkond, kus korruptsioon vohab, kokkumängud on tavapärased, kasutatakse erinevaid trikke, et võidaks ametniku või võimul oleva erakonna lemmikfirma.
Ametniku reageering on hea lakmuspaber. Kui ametnik muutub ajakirjaniku küsimuste peale kurjaks või keeldub kommentaaridest, siis on tõenäoline, et see hange haiseb. Haiseb korruptsiooni ja kokkumängu järele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
4
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele