Sel nädalal kajastas Äripäev kahte suurt riigihanget, millel oli mitmeid sarnasusi. Esmaspäevases lehes kirjutasime Tallinna linnavalitsuse korraldatud ühtse e-piletisüsteemi hankest. Reedel kirjutasime Narva linnavalitsuse munitsipaalfirma Narva Vesi korraldatud veevärgi rajamise hankest.
Mõlema hanke korraldajateks on omavalitsused, mida juhib üks erakond. Seekord Keskerakond. Mõlema hanke võitjaks kuulutati kallima pakkumise teinud konsortsiumid. Kusjuures pakkumiste hinnakäärid ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Mõlema hanke puhul tekib vägisi kahtlus, et soodsama pakkumise tegijad üritati otsitud põhjuste abil konkursilt kõrvaldada ehk ametnike kõnepruuki kasutades ei kvalifitseerinud teised osalejad erinevatel põhjustel.
Minu jaoks on aga nende mõlema hanke puhul kõige iseloomulikum tunnus see, et hanke korraldamisega seotud ametnikud ei soovinud jagada avalikkusele selgitusi. Neil ei olnud tõenäoliselt piisavalt veenvaid argumente, miks otsustati eelistada kõige kallimat pakkujat. Kui Äripäeva ajakirjanikud hakkasid Tallinna ja Narva hangete kohta küsimusi esitama, siis oleksime justkui tundnud huvi ametnike isikliku rahakoti ning eraelu vastu. Selline mulje jäi ametnike vastustest.
Tallinna e-piletisüsteemi hanke puhul oli ametnike esimeseks reaktsiooniks vaikimine. Narva hanke eest vastutanud inimene sai aga väga kurjaks, kui ajakirjanik soovis teada hankel osalenud firmade nimesid ja nende pakutud summasid. Küsimustele vastamise asemel soovis ametnik ise teada, kuidas me selle info teada saime.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele