Elektri hind võib tõusta 20%

Eelnõus on kirjas, et seaduse kohaselt tagatakse kodutarbijatele võimalus osta elektrienergiat mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Kui elektriturg 2013. aastal avaneb, lõpeb suletud turuosa tarbijatel kohustus osta elektrienergiat reguleeritud hinnaga ning igaüks võib sõlmida elektrilepingu enda valitud müüjaga.

Siiski ei saa ministeeriumi hinnangul eeldada, et iga kodutarbija tutvub aegsasti elektrimüüjate pakkumistega ning et ta on valmis 2013. aasta 1. jaanuaril sõlmima talle sobivatel tingimustel elektrilepingu uue müüjaga.

Sellepärast hakatakse kodutarbijatele elektrienergiat müüma üldteenuse korras, kui nad ei ole võrguettevõtjat või müüjat teavitanud elektrilepingu lõpetamise soovist. See tähendab, et võrguettevõtja, kelle võrguga on kodutarbija elektripaigaldis ühendatud, või tema volitatud müüja jätkab müüki kodutarbijale oma veebilehel avalikustatud tingimustel. Üldteenuse tüüptingimused kooskõlastatakse konkurentsiametiga ning üldteenuse korras müüdava elektrienergia hinna arvutab võrguettevõtja elektribörsi kalendrikuu kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale võib võrguettevõtja lisada mõistliku marginaali.

Ministeeriumi kinnitusel mõjutab elektrituru avanemine kindlasti elektrienergia hinda, kuid turuhinda prognoosida on küllaltki keeruline. Elektrienergia praeguste turuhindade juures tähendaks elektrituru avanemine kodutarbija ja väiksema äritarbija jaoks umbes 20protsendilist hinnatõusu - suurematele elektritarbijatele veidi rohkem, väiksematele vähem.

Võrguteenuste, aktsiisi ning taastuvenergia tasude osatähtsuse erinevuse tõttu lõpphinnas on elektrienergia hinna tõusu mõju erinevatele tarbijagruppidele erinev. Kui arvestada praeguseks teada olevaid selle aasta hinnatõusu kavatsusi, siis turu avamise efekti mõju hinnatõusule jääks paari protsendipuntki võrra madalamaks.

Olulised elektri hinda mõjutavate tegurid on teise elektrikaabli ehitamine Eesti ja Soome vahele ning Rootsi- Leedu elektrikaabli ehitust, mis võimaldavad Eesti ja Baltimaade turgude lõimumist teiste riikide elektriturgudega. Samuti tuleb arvestada uute elektrituulikute ühendamisega nii Eesti kui teiste Balti riikide ja Skandinaavia süsteemidega, uute hüdroelektrijaamade ehitamisega Norras, Soome tuumajaama valmimisega ning pikemas perspektiivis pole välistatud ka täiendavate tuumajaamade ehitus regioonis.

Autor: Haldusuudised.ee