Pikemalt peatus Veskimägi uute elektrijaamade ehitamisel nii Saksmaal kui naaberriikides. „Kuna kõige kiiremini on võimalik ehitada gaasil töötavaid elektrijaamu, siis asendusvõimsused ehitatakse suuremas osas tõenäoliselt gaasil põhinevatena,“ rääkis Veskimägi ja lisas, et gaasisõltuvus Venemaast tõenäoliselt kasvab.
„Uute elektrijaamade ehitamine naaberriikidesse/piirkondadesse kiireneb, tekib täiendav motivatsioon ja võimalused investoritele neis riikides, kus tuumajaamade ehitamine on võimalik, sealhulgas Venemaal, Prantsusmaal, Soomes jm, ning ilmselt ka fossiilkütustel elektrijaamade täiendav ehitamine väljaspool ELi riike nagu Venemaa, Valgevene ja Ukraina. Meid võib seega hakata mõjutama, et Saksamaa ei soovi ilmselt piiranguid elektri impordile kolmandatest riikidest.“
Lähiaja muutusena nimetas Veskimägi ka võimalikke täiendavaid turumoonutusi. „Kuna elektrijaamade planeerimis- ja ehitusperiood on pikk, siis selleks, et investorid oma investeerimisotsuseid kiiremini teeksid, suurenevad tõenäoliselt subsiidiumid ja varjatud abipaketid elektrijaamadele Saksamaal,“ põhjendas Veskimägi. „See omakorda põhjustab täiendavaid turumoonutusi elektriturul.“
Veskimägi andmeil moodustab tuumast toodetav elektrienergia umbes 150 TWh ehk 24% kogu elektrienergia toodangust. „Et selline kogus elektrituulikutega toota, peaks elektrituulikute koguvõimsus olema umbes 70 000 MW ehk 500 korda rohkem tuulikuid kui praegu on Eestis,“ tõi Veskimägi võrdluse.
Äripäev esitas täna päevaküsimuseks, kuidas Saksamaa tuumaenergiast loobumine võiks meid mõjutada. Päevaküsimuse ajendiks oli Saksa valitsuse põhimõtteline otsus loobuda tuumaenergeetikast hiljemalt 2022. aastaks.
Autor: Haldusuudised.ee