13. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saksamaa ei pane kinni mitte ainult tuumajaamu, vaid lõpetab ära ka tuumatehnoloogia arendamise ja ekspordi. Taastuvenergia tehnoloogiate arendamises loodetakse muust maailmast ette jõuda. Kemfert on veendunud, et tuumatehnoloogia kuulub minevikku.

Intervjuu Saksa Majandusuuringute Instituudi (DIW) eksperdi Prof. Dr. Claudia Kemfertiga Berliini Välispressi Klubis (VAP).

Prof. Dr. Claudia Kemfert on DIW energeetika, transpordi ja keskkonna osakonna juhataja.

Kas tuumaenergiast loobumine on majanduslikult võimalik ja millised saab olema selle mõju elektri hinnale?Majanduslikult on tuumaenergiast loobumine mõistlik ja võimalik, tuleb ainult vaadata, millised on loobumiseks vajalikud komponendid. Järgmise 10 aasta jooksul tuleb kahekordistada taastuvenergia osakaalu praeguselt 17 protsendilt 35 protsendile. Vajalikud on investeeringud, tuleb selgitada, kes need teeb ja milline saab olema riigi panus. Millised uued firmad turule tulevad – seni oli ju Saksa energiaturul neljast suurest kontsernist koosnev oligopol, kuhu teistel oli raske siseneda. Investeeringute maht ulatub kuni 5 miljardi euroni aastas.

Kui palju tõuseb tuumajaamade sulgemise järel elektri hind tarbijale?Oleme arvestanud elektri börsihinna tõusuga umbes 22 protsendi võrra. See on aga ainult börsihind, millele avaldavad omakorda tasakaalustavat mõju taastuvenergia arendamiseks minevad maksud. Kivisöepõhiste elektrijaamade suurem rakendamine tõstab kulutusi CO2 kvootidele, samas suureneb aga soodsa hinnaga elektri import teistest riikidest. Kokkvõttes arvestame eraisikute puhul hinnatõusuga suurusjärgus 1,5 kuni maksimaalselt 6 protsenti. Oodatav hinnatõus on seega vägagi mõõdukas, umbes 0,4 kuni 1,4 senti kW/h kohta.

Milline saab olema elektrihinna tõusu mõju Saksa tööstusele?Energiat intensiivselt vajavatele tööstusettevõtetele on ette nähtud mitmeid soodustusi maksuvabastustest kahepoolsete lepinguteni elektritootjatega. Lõuna-Saksamaa autotööstus näiteks on aga juba tänaseks 50% ulatuses üle läinud Prantsusmaa tuumajaamadest tarnitavale odavale elektrile, nii et nende jaoks midagi oluliselt ei muutu.

Kui paljud eratarbijad on viimastel aastatel vahetanud elektritootjat ning üle läinud taastuvenergia tarbimisele?See protsent on olnud väga väike, viimastel aastatel umbes 5% tarbijaist ehk umbes 1 miljonit eramajapidamist. Siin on veel kõvasti arenguruumi.

Kui suur on tõenäosus, et talvel ei jätku tuumajaamade väljalülitamise tagajärjel voolu?Jah, lüngad on reaalsed, talvekuudel kui nõudlus on suur ning päikest ja tuult ei ole. Selleks on valitsus ette näinud samm-sammulise loobumise tuumajaamadest ning jätnud nn külma reservi ühe tuumajaama. Fakt on aga see, et Saksamaa on varem rohkem voolu tootnud kui tarbinud, eksport nüüd küll langeb ära, kuid olemasolevad jaamad suudavad võimsust lisada.

Kui õige on väide, et Saksamaa tuleks nõrga tarbimisega perioodil toime ka vaid tuule- ja päikeseenergiaga?See on õige, aga ainult teoreetiliselt. Suvisel ajal, kui päikese osakaal on piisavalt suur, kui on korralikult tuult ja kui nädalavahetusel tarbimist on vähe, siis tõepoolest neist kahest energiaallikast piisab. Positiivne tuumajaamade väljalülitamisel on see, et kui varem juhtus tihti nii, et võrk oli ületootmise tõttu täis ja suur osa tuulegeneraatoreid lihtsalt seisid, siis nüüd võib juba Põhja-Saksamaal märgata, et tuulikud jälle töötavad.

Kui suure lünga jätab Saksamaa elektriga varustamisse tuumajaamade sulgemine?Tuumajaamadest tuli 20 GW aastas, veel 42 GW tuli kivisöejaamadest. Arvestades, et pooled kivisöejaamad on tehnoloogiliselt vananenud, tuleb lähiaastatel tekitada uusi gaasil või kivisöel töötavaid jaamu koguvõimsusega 40 GW ehk siis vaja on ehitada 26 uut jaama.

Mida tähendab tuumajaamadest loobumine konkreetselt Saksamaa CO2 kvootide bilansile?C02 õhkupaiskamine suureneb kuni 9 protsenti, mis teeb umbes 26 miljonit tonni saastekvoote aastas.

Kas Saksamaa saab olema tuumaenergiast loobumisel eeskujuks teistele riikidele?Siiani seda märgata ei ole, kui Šveits välja arvata. Olen siiski veendunud, et pikas perspektiivis kuulub tuumaenergeetika minevikutehnoloogia valdkonda. Lihtsalt iga riik peab oma tee tulevikku ise leidma ja see saab olema pikk. Mida me lühemas ja keskmises perspektiivis näeme, on kivisöetehnoloogia renessanss, millel on muidugi rasked tagajärjed Maa CO2 bilansile. Saksamaa ei loobu mitte aga ainult tuumaenergiast, vaid lõpetatakse ka tuumatehnoloogia arendamine. Nii näiteks on juba Siemens teatanud, et lõpetab tuumajaamade ehituse ning asendab selle tootmisala gaasipõletustehaste ning taastuvenergiat kasutavate tehnoloogiate arendamisega.

Millised saavad olema tuumaenergiast loobumise mõjud Saksa tööturule?Kemfert: “Saksamaal on praegu taastuvenergia  eri harudes ligikaudu 370 000 töökohta. Arvestame, et aastaks 2025 on meil sel alal juba 600 000 töökohta. Selge on aga ka see, et riigi ja firmade ees seisab massiivne väljakutse majanduse ümberstruktureerimiseks.”

Autor: Haldusuudised.ee