Saksa valitsusele tuumajaamadest loobumise nõu andnud Saksa Majandusuuringute Insituudi (DIW) energeetikaekspert Claudia Kemfert ütles, et edaspidi läheb kogu aur taastuvenergia arendamisele.
Saksamaa ei pane kinni mitte ainult tuumajaamu, vaid lõpetab ära ka tuumatehnoloogia arendamise ja ekspordi. Taastuvenergia tehnoloogiate arendamises loodetakse muust maailmast ette jõuda. Kemfert on veendunud, et tuumatehnoloogia kuulub minevikku.
Intervjuu Saksa Majandusuuringute Instituudi (DIW) eksperdi Prof. Dr. Claudia Kemfertiga Berliini Välispressi Klubis (VAP).
Prof. Dr. Claudia Kemfert on DIW energeetika, transpordi ja keskkonna osakonna juhataja.
Kas tuumaenergiast loobumine on majanduslikult võimalik ja millised saab olema selle mõju elektri hinnale?Majanduslikult on tuumaenergiast loobumine mõistlik ja võimalik, tuleb ainult vaadata, millised on loobumiseks vajalikud komponendid. Järgmise 10 aasta jooksul tuleb kahekordistada taastuvenergia osakaalu praeguselt 17 protsendilt 35 protsendile. Vajalikud on investeeringud, tuleb selgitada, kes need teeb ja milline saab olema riigi panus. Millised uued firmad turule tulevad – seni oli ju Saksa energiaturul neljast suurest kontsernist koosnev oligopol, kuhu teistel oli raske siseneda. Investeeringute maht ulatub kuni 5 miljardi euroni aastas.
Kui palju tõuseb tuumajaamade sulgemise järel elektri hind tarbijale?Oleme arvestanud elektri börsihinna tõusuga umbes 22 protsendi võrra. See on aga ainult börsihind, millele avaldavad omakorda tasakaalustavat mõju taastuvenergia arendamiseks minevad maksud. Kivisöepõhiste elektrijaamade suurem rakendamine tõstab kulutusi CO2 kvootidele, samas suureneb aga soodsa hinnaga elektri import teistest riikidest. Kokkvõttes arvestame eraisikute puhul hinnatõusuga suurusjärgus 1,5 kuni maksimaalselt 6 protsenti. Oodatav hinnatõus on seega vägagi mõõdukas, umbes 0,4 kuni 1,4 senti kW/h kohta.
Milline saab olema elektrihinna tõusu mõju Saksa tööstusele?Energiat intensiivselt vajavatele tööstusettevõtetele on ette nähtud mitmeid soodustusi maksuvabastustest kahepoolsete lepinguteni elektritootjatega. Lõuna-Saksamaa autotööstus näiteks on aga juba tänaseks 50% ulatuses üle läinud Prantsusmaa tuumajaamadest tarnitavale odavale elektrile, nii et nende jaoks midagi oluliselt ei muutu.
Kui paljud eratarbijad on viimastel aastatel vahetanud elektritootjat ning üle läinud taastuvenergia tarbimisele?See protsent on olnud väga väike, viimastel aastatel umbes 5% tarbijaist ehk umbes 1 miljonit eramajapidamist. Siin on veel kõvasti arenguruumi.
Kui suur on tõenäosus, et talvel ei jätku tuumajaamade väljalülitamise tagajärjel voolu?Jah, lüngad on reaalsed, talvekuudel kui nõudlus on suur ning päikest ja tuult ei ole. Selleks on valitsus ette näinud samm-sammulise loobumise tuumajaamadest ning jätnud nn külma reservi ühe tuumajaama. Fakt on aga see, et Saksamaa on varem rohkem voolu tootnud kui tarbinud, eksport nüüd küll langeb ära, kuid olemasolevad jaamad suudavad võimsust lisada.
Kui õige on väide, et Saksamaa tuleks nõrga tarbimisega perioodil toime ka vaid tuule- ja päikeseenergiaga?See on õige, aga ainult teoreetiliselt. Suvisel ajal, kui päikese osakaal on piisavalt suur, kui on korralikult tuult ja kui nädalavahetusel tarbimist on vähe, siis tõepoolest neist kahest energiaallikast piisab. Positiivne tuumajaamade väljalülitamisel on see, et kui varem juhtus tihti nii, et võrk oli ületootmise tõttu täis ja suur osa tuulegeneraatoreid lihtsalt seisid, siis nüüd võib juba Põhja-Saksamaal märgata, et tuulikud jälle töötavad.
Kui suure lünga jätab Saksamaa elektriga varustamisse tuumajaamade sulgemine?Tuumajaamadest tuli 20 GW aastas, veel 42 GW tuli kivisöejaamadest. Arvestades, et pooled kivisöejaamad on tehnoloogiliselt vananenud, tuleb lähiaastatel tekitada uusi gaasil või kivisöel töötavaid jaamu koguvõimsusega 40 GW ehk siis vaja on ehitada 26 uut jaama.
Mida tähendab tuumajaamadest loobumine konkreetselt Saksamaa CO2 kvootide bilansile?C02 õhkupaiskamine suureneb kuni 9 protsenti, mis teeb umbes 26 miljonit tonni saastekvoote aastas.
Kas Saksamaa saab olema tuumaenergiast loobumisel eeskujuks teistele riikidele?Siiani seda märgata ei ole, kui Šveits välja arvata. Olen siiski veendunud, et pikas perspektiivis kuulub tuumaenergeetika minevikutehnoloogia valdkonda. Lihtsalt iga riik peab oma tee tulevikku ise leidma ja see saab olema pikk. Mida me lühemas ja keskmises perspektiivis näeme, on kivisöetehnoloogia renessanss, millel on muidugi rasked tagajärjed Maa CO2 bilansile. Saksamaa ei loobu mitte aga ainult tuumaenergiast, vaid lõpetatakse ka tuumatehnoloogia arendamine. Nii näiteks on juba Siemens teatanud, et lõpetab tuumajaamade ehituse ning asendab selle tootmisala gaasipõletustehaste ning taastuvenergiat kasutavate tehnoloogiate arendamisega.
Millised saavad olema tuumaenergiast loobumise mõjud Saksa tööturule?Kemfert: “Saksamaal on praegu taastuvenergia  eri harudes ligikaudu 370 000 töökohta. Arvestame, et aastaks 2025 on meil sel alal juba 600 000 töökohta. Selge on aga ka see, et riigi ja firmade ees seisab massiivne väljakutse majanduse ümberstruktureerimiseks.”
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
2
Uudised
  • 11.08.26, 11:38
Jõudude liitmine: Liven ja Lumi Capital asuvad muutma eluasemeturgu. Realiseeruvad 7 tegurit
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
3
Uudised
  • 13.08.26, 10:33
Galerii: Kapitel sai ehitusloa Tallinna esimesele aastaringsele väliujulale
4
Uudised
  • 12.08.26, 07:00
Päikesepaneel jätab kortermaja elanikud rahalisest võidust ilma
5
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
6
Uudised
  • 13.08.26, 06:15
Ostja ei kauple sageli mitte hinna, vaid riski pärast
Ostja otsust mõjutavad 4 tõsist riski

Hetkel kuum

Siit peaks see muutus kahe ettevõtte ühisjõul algama. See hoone peaks valmima 2027. aasta lõpus. Selle hoone arhitektuurse lahenduse tegi Apex Arhitektuuribüroo OÜ.
Uudised
  • 11.08.26, 11:38
Jõudude liitmine: Liven ja Lumi Capital asuvad muutma eluasemeturgu. Realiseeruvad 7 tegurit
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Fotol on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel võtsid teemad osadeks hoo ning lustiga.
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Ärikinnisvara väärtuse määravad nüüd 4 tegurit
Uudised
  • 12.08.26, 11:27
Ärikinnisvara väärtuse määravad nüüd 4 tegurit
Uuri näiteid edukatest tehingutest, mis näitavad, kus raha tegelikult liigub!
“Siin ei ole kahte arvamust: pakkumist on palju, ostjaid vähe,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Iga uusarenduses müüdud korteri kohta tuleb 1,3 uut.
Uudised
  • 07.08.26, 06:30
Turul uputab uutest korteritest: arendajad hindu langetama ei kibele
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele