Fortum investeerib uutesse biokütusel töötavatesse koostootmisjaamadesse Järvenpääl Soomes ja Jelgavas Lätis 160 miljoni eurot.
Fortum investeerib uutesse biokütusel töötavatesse koostootmisjaamadesse Soomes Järvenpääl ja Lätis Jelgavas. Investeeringute kogumaksumus on 160 miljoni euro ümber ja plaanikohaselt alustavad jaamad tööd aastal 2013. Investeeringud keskkonnasõbralikesse jaamadesse vähendavad CO2 emissioone ja suurendavad kohaliku kütuse kasutamist nii Järvenpää kui ka Jelgava rajoonides.
Kahe koostootmisjaama üheaegne ehitamise eesmärk on samuti kulude oluline kokkuhoid, teatas ettevõte.
Järvenpääle ehitatav uus biokütusel töötav koostootmisjaam vahetab välja praeguse maagaasil ja masuudil töötava soojatootmise. Järvenpää jaamas kasutatavad biokütused on peamiselt hakkepuit, turvas ja metsatööstuse kõrvalproduktid nagu saepuru ja puukoor. Jaama aastane soojatoodang on ligikaudu 280 GWh ja elektritoodang umbes 130 GWh. Uus jaam ühendatakse olemasoleva Tuusula ja Järvenpää kaugküttevõrguga, mis osana nimetatud investeeringust saavad moodustama ühise kaugküttevõrgu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samasugune biokütusel töötav jaam ehitatakse Läti suuruselt neljandasse linna Jelgavasse. Jaam hakkab tootma soojust kaugküttevõrku, mida Fortum on hallanud 2008. aastast alates. Jaam asendab senise gaasil toodetud soojuse, kusjuures selle aastane soojatoodang on ligi 230 GWh ja elektritoodang 110 GWh. Jelgava koostootmisjaam on esimene sellise suurusega biokütusel töötav jaam Lätis.
Fortumi tegutsemisalad on fokusseeritud Põhjamaadesse, Venemaale ja Baltic piirkonda (Baltic Rim).Tulevikus pakuvad veel kasvuruumi integreeruvad Euroopa ja kiiresti kasvavad Aasia energiaturud.
2010. aastal oli Fortumi müügimaht 6,3 miljardit eurot ja vastav tegevuskasum 1,8 miljardit eurot. Ettevõttes on umbes 10 500 töötajat. Fortumi aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Helsinki börsil.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.