17. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk langes eelmise aastaga võrreldes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest, aga aeglasemas tempos. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam mäetööstuses (11,6%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,4%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,4%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (15,8%).

Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal avalikus sektoris 821 eurot (12 850 krooni) ja erasektoris 780 eurot (12 211 krooni). Eelmise aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk avalikus sektoris langes 0,5% ja erasektoris tõusis 1,6%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

2010. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 812 krooni) ja tunnis 7,22 eurot (112,95 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 0,7% ja tunnis langes 1,5% 2009. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2010. aastal kõige enam mäetööstuses 11,2% ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,6%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010. aastal kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (5,7%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,8%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Autor: Haldusuudised.ee