Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium mõistab ümbrikupalga maksmise hukka
Justiitsministeerium mõistab vanglast vabanenutele ümbrikupalga maksmise hukka ning kinnitab, et on võtnud vastu uusi meetmeid taoliste olukordade vältimiseks tulevikus.
Eile kirjutas Äripäev sellest, kuidas Tallinna sotsiaalmaja juhid vahendasid elu hammasrataste vahele jäänud inimesi oma firmade kaudu erinevatele ehitusobjektidele mustalt tööle.
„Vanglast vabanenutele nn ümbrikupalga maksmine ei ole meile kindlasti vastuvõetav,“ öeldi justiitsministeeriumist pressiesindaja vahendusel.
Siiani lähtuti ministeeriumi kinnitusel kriminaalhoolduse rajamisel sageli arusaamast, et kriminaalhooldaja on abistaja-nõustaja, kes selliseid kaebusi esitada ei tohiks, et mitte kahjustada usalduslikku suhet kriminaalhooldusalusega. „Täna oleme seda seisukohta revideerinud ja leidnud, et sellisel juhul ei tohi riigiametnik pealtvaatajaks jääda. Sel aastal kiideti vangla direktorite nõupäeval heaks uus kriminaalhooldusstandard, mis nõuab igasugustest ettevõtjate maksurikkumistest teatamist, mis on seotud kriminaalhooldusalusele palgamaksmisega, selgitati ministeeriumist,“ kinnitas ministeerium.
Pressiesindaja sõnul sõlmis riik käesoleva aasta veebruaris Eesti Kirikute Nõukoguga koostöölepingu tugiisiku võrgustiku loomiseks tähtaegselt vabanevatele vangidele. Pilootprojekt algatati Ida-Virumaal, mille eemärk on toetada vabanenud vangi iseseisva elu alustamisel – vabanejal aidatakse näiteks leida töö ja elukoht ning võidelda sõltuvusega.
See algatus peaks aitama korrastada kohalike omavalitsuste ja usuliste ühingute tööd endiste kinnipeetavate taasühiskonnastamisel, kuna see toimub riigi kontrolli all, öeldi ministeeriumist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele