2. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile kirjutas Äripäev sellest, kuidas Tallinna sotsiaalmaja juhid vahendasid elu hammasrataste vahele jäänud inimesi oma firmade kaudu erinevatele ehitusobjektidele mustalt tööle.

„Vanglast vabanenutele nn ümbrikupalga maksmine ei ole meile kindlasti vastuvõetav,“ öeldi justiitsministeeriumist pressiesindaja vahendusel.

Siiani lähtuti ministeeriumi kinnitusel kriminaalhoolduse rajamisel sageli arusaamast, et kriminaalhooldaja on abistaja-nõustaja, kes selliseid kaebusi esitada ei tohiks, et mitte kahjustada usalduslikku suhet kriminaalhooldusalusega. „Täna oleme seda seisukohta revideerinud ja leidnud, et sellisel juhul ei tohi riigiametnik pealtvaatajaks jääda. Sel aastal  kiideti vangla direktorite nõupäeval heaks uus kriminaalhooldusstandard, mis nõuab igasugustest ettevõtjate maksurikkumistest teatamist, mis on seotud kriminaalhooldusalusele  palgamaksmisega, selgitati ministeeriumist,“ kinnitas ministeerium. 

Pressiesindaja sõnul sõlmis riik käesoleva aasta veebruaris Eesti Kirikute Nõukoguga koostöölepingu tugiisiku võrgustiku loomiseks tähtaegselt vabanevatele vangidele. Pilootprojekt algatati Ida-Virumaal, mille eemärk on toetada vabanenud vangi iseseisva elu alustamisel – vabanejal aidatakse näiteks leida töö ja elukoht ning võidelda sõltuvusega.

See algatus peaks aitama korrastada kohalike omavalitsuste ja usuliste ühingute tööd endiste kinnipeetavate taasühiskonnastamisel, kuna see toimub riigi kontrolli all, öeldi ministeeriumist.

Autor: Haldusuudised.ee