5. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Seda mitmel põhjusel. Esiteks ka meie teeme oma arenguks teatuid plaane, me peame teadma milliseks kujuneb meie toodangu omahind. Kas seda on võimalik müüa, millisel turul me oleme sellega konkurentsivõimelised ja, mis siis tegelikult juhtub,“ loetles Ipits.

Ta lisas, et tänane situatsioon kujuneb selliseks, et väga paljud kaubandusketid vaatavad hinnataotlusi üle kaks korda aastas. „Nad on hinnataotluste muutmiste suhtes suhteliselt tõrjuvad. Kui meil ei ole ka hinnatõusuks mitte mingisuguseid põhjendusi, siis on meil neile seda väga raske põhjendada,“ lausus Ipits.

Ta märkis, et mingi hetk on nad fakti ees, kus sisendite hind on tõusnud ning neil on vaja tõsta sellest lähtuvalt ka toodangu hinda. „Aga meil ei ole seda võimalik teha, kuna meil ei ole eelnevalt informatsiooni selle kohta,“ sõnas Ipits.

Ipits esitas ka küsimuse, kas see hinnatõstmine on alati põhjendatud, mida Eesti Energia teeb. „Ma usun, et selleks on meil olemas täna piisavalt kompetentseid organeid, kes peaksid sellega tegelema, kuna tegemist on monopoolse situatsiooniga,“ lausus Ipits.

Tema arvates on Eesti Energial hinnatõstjana hea lähenemine, et ütlevad selle lõppmõju, aga ei ütle, millest see tuleb.

Eesti Energia esitas konkurentsiametile taotluse, mille tulemusena tõuseks elektritarbija keskmine igakuine elektrienergia arve 2012. aastal ca 1,6 eurot ehk ligi kuus protsenti. Eesti Energia jääb aga vastuse võlgu, kui palju tõuseb elektrihind, mis on üks elektriarve komponentidest, põhjendades seda sellega, et nad ei taha  lugejat eksitada erinevate numbritega ning see tekitab segadust.Tähtis on see, kui suur on selle (hinnatõusu) lõppmõju ning see on 6%, põhjendab ettevõte.

Autor: Haldusuudised.ee