16. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on õiglane nii tootjate kui tarbijate suhtes. Tarbijad ei pea maksma kinni nii kõrget subsiidiumi, kui kallist turuhinda,“ sõnas Veskimägi.

 Veskimägi hinnangul on oluline, et taastuvenergia toetusskeem ei kujuneks ebamõistlikult koormavaks muu majanduse jaoks. Taastuvenergiat tuleb toetada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, et saavutada Eesti riigi poolt võetud eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hulka 2020. aastaks 25%ni lõpptarbimisest, sõnas Veskimägi.

Tema sõnul kasvas tänase taastuvenergiatoetuste süsteemi tulemuseltaastuvatest allikatest toodetud elektrienergiaosakaal möödunud aastal  76% võrra, moodustades kogu Eesti tarbimisest ligi kümnendiku.

„See on ligi poole enam, kui oli võetud 2010 aasta eesmärgiks EL kliimapoliitika raames. Seega Eesti liigub enam kui eesrindlikult elektrimajanduses taastuvelektri osakaalu suurendamisel. Oluline on jälgida, et see ei tuleks muu majandusarengu arvelt,“ ütles Veskimägi.

Samas pidas Veskimägi vajalikuks toonitada, et laiem küsimus on üldse, kuidas liikuda toetuste põhiselt elektritootmiselt Euroopas üle turupõhisele elektritootmisele. Tema hinnangul ei  alga mitte taastuvate subsideerimise vähendamisest, vaid fossiilsete kütuste subsideerimise vähendamisest.

Veskimägi ütles, et tihti on taastuvenergia toetused tagajärg fossiilsete kütuste otsesele või kaudsele doteerimisele. Kui lõpetada fossiilsete kütuste subsideerimine, olgu selleks siis administratiivse hinnaga kütuste kasutamise võimaldamine või tasuta süsiniku kvootide jagamine, peaks see tagama taastuvallikatest elektritootmise kasumlikkuse juba ilma subsiidiumideta.

„Kokkuvõttes tuleks seda kõike vaadata majanduse konkurentsivõimelisuse võtmes. Mis kasu oleks mitmekordselt ületatud „rohelisuse“ saavutamisest kui elektrihind on nii kallis, et tööstus kolib Eestis ära?“ küsis Veskimägi.

Ta lisas, et kui me aga juba oleme rohelisuses kõvad tegijad, peaksime oskama seda müüa Eesti eduloona, sest paljud Euroopa riigid alles otsivad mudelit, kuidas taastuvaenergia osakaalu kiiret kasvu saavutada.

Autor: Haldusuudised.ee