Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reiljan: riik võiks Eesti Energiast võetud raha tagastada
Eesti riik võiks investeeringuteks raha vajavast Eesti Energiast aastate jooksul dividendina võetud raha ettevõttesse tagasi panna, kuid seda keelab Euroopa Liidu reeglistik, leiab majandusteadlane Janno Reiljan.
Riik on omanikuna võtnud Eesti Energiast korduvalt dividende, kuid nüüd on Eesti Energial vaja investeerida. Selle peab aga omaniku asemel kinni maksma elektrienergia tarbija, selgub konkurentsiametile esitatud hinnatõusutaotlusest.
Seetõttu küsis Äripäev kunagiselt Eesti Energia nõukogu liikmelt Janno Reiljanilt, mida ta arvab praegu Eestis toimuvast varjatud maksukoormuse kasvust elektrihinna tõusu kaudu.
"Just siin ma ei saa arvamust avaldada, sest informatsiooni ei ole piisavalt. Isegi peaminister Andrus Ansipil pole praegu piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud," pareeris Reiljan lisades, et hinnatõus võib meeldida või mitte meeldida, kuid kindlasti kaotame sellega osa palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
"Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri," meenutas Reiljan. "Praegu on seda jälle raske öelda, kas toonane dividendivõtt oli põhjendatud või mitte. Ja dividende ei võetud ainult Eesti Energiast, vaid ka igalt poolt mujalt, kust neid sai. Seega võib öelda, et päästeti hetkeolukorda."
Reiljan lisas, et Euroopa reeglite järgi ei tohi aga riik kui omanik ettevõtet toetada isegi selle summa ulatuses, mida varasematel aastatel dividendideks võttis, seda loetakse kohe konkurentsisituatsiooni moonutamiseks. "Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna," ütles ta.
"Kui inimene tahab rikaste klubisse, kaasnevad sellega ülemäärased kulutused. Eesti on ju nüüd rikaste klubis. On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse ühepäevaprobleeme lahendades, mitte 15-20 aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem," arutles Reiljan.
Ta märkis, et praegu on Eestis Euroopa kõrgeim hinnatõus, kuna rikaste klubisse pääsemiseks ja valimiste aegu tuli hinnatõuse pikalt edasi lükata. "Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu," ütles majandusteadlane.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
2
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5
6
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele