Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laugus: juhtunust tuleb õppida ja hoolas olla
Eks juhtunust tuleb õppida ja oma asjadega väga hoolas olla, rääkis kindlustusrahata jäämise kogemustest kinnisvaraärimees Jaanus Laugus.
Laugus ütles, et ta kindlustab isiklikku vara nagu autot ja kinnisvara. Samas tuleb aeg-ajalt ikka ette, et kõik kahjud ei pruugi mahtuda kindlustuskaitse alla. "Näiteks varastati meil garaažist ära jalgrattad ja kindlustushüvitist me ei saanud, kuna garaažis polnud turvasignalisatsiooni ning uksel muukimisjälgi. See pani imestama, aga eks tuleb juhtunust õppida ning oma asjadega väga hoolas olla," sõnas Laugus.
Laugus polnud päris seda meelt, et Tuukri tänavat peaks sooga võrdlema, kuid arvas, et kahjude hüvitamisel jääb siiski peale kindlustajate sõna. "Neid piirkondi, kus keldrid on pidevalt vett täis, on Tallinnas veelgi, kuid varem pole kuulda olnud, et seal vara ei kindlustataks. Ka pärast Pärnu suurüleujutust said inimesed kindlustusrahad kätte," märkis ta.
Kindlustusseltside liit ütles, et Tallinna Tuukri tn piirkonna võib võrdsustada Soomaaga, kus alatasa uputab ehk uputuskahju pole ootamatu ning seega pole ime, kui ses kandis uputuse vastu üldse ei kindlustata ja ohvrile kahju ei hüvitata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev küsis erinevatelt inimestelt, mille vastu on nad oma vara kindlustanud ja kas teavad täpselt, mida kindlustus hüvitab, mida mitte.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.