3. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Põllumeestel peavad olema kõik asjad kindlustatud, sest masinad on liisitud. On vaja nii liiklus- kui kaskokindlustust, kuid põllul pole ühtegi traktorit vee alla jäänud," ütles Sõrra. Tema sõnul saab Eestis kindlustada veel kariloomi. Võib-olla saaks ka teravilja kindlustada, aga seda pole aastaid tehtud.

"Hispaanias, kus enamus põldudest on viinamarja all, on näiteks põldudepõhine kindlustus. Seal on kindlustusfirmadel teada põldude saagid ning on olemas eraldi firmad, mis saagikuse ning kahju määravad," rääkis Sõrra põllumeeste elust mujal maailmas. "Eesti põllud on väga väikesed ning kindlustus tuleks seetõttu mõttetult kallis. Ega me polegi väga nutnud, et saaki ei kindlustata, hoiame selle raha kokku."

Kindlustusseltside liit ütles, et Tallinna Tuukri tn piirkonna võib võrdsustada Soomaaga, kus alatasa uputab ehk uputuskahju pole ootamatu ning seega pole ime, kui ses kandis uputuse vastu üldse ei kindlustata ja ohvrile kahju ei hüvitata.

Äripäev küsis erinevatelt inimestelt, mille vastu on nad oma vara kindlustanud ja kas teavad täpselt, mida kindlustus hüvitab, mida mitte.

Autor: Haldusuudised.ee