Eestlane muudab Gruusia jõevee elektriks

Verrev on ehitanud ja taastanud hüdroelektrijaamu üle Eesti ning pannud sealjuures käima siinse võimsaima, 2000kilovatise jaama.

Gruusiasse ei sattunud Verrev otsejoones, vaid uuris enne ka Balkani maid ja kaalus isegi koostööpakkumist Afganistanist. Gruusia, kus pea kogu elekter tuleb veest, tundus parim valik: sõda oli veel olemata, riik arenes pöörase kiirusega, Eesti-Gruusia suhted olid head ja riik oli käivitanud kevadel 2008 hüdroressursside kasutuselevõtu programmi.

Verrev valis äripartneriks grusiini, kes oli muu töö kõrvalt töötanud vaikselt oma hürdoelektrijaama kallal. See asus Lääne-Gruusias Bahvitškhali jõel. "Olime kõiges kokku leppinud ja siis tuli – põmm! – augustisõda," meenutab ta. "Minu kirg sellest küll ei lahtunud ja kuu aega pärast sõda läksin kohale projekti alustama."

Järgnes teine löök: maailma tabanud majanduskriisi tõttu kukkusid kümne miljoni dollarilise projekti tagant ära Eesti investorid. "Müüsin Eestis oma hüdroelektrijaamad maha – sain peaaegu õiglase hinna," meenutab Verrev.

Kümnest miljonist dollarist oli vaja aga kuus miljonit kuskilt leida. Selleks peeti läbirääkimisi nii EBRD kui ka Maailmapangaga. Kevadtalvel tuli neile kosja Norra riigifirma Nord-Trøndelag Elektrisitetsverk. "Norrakate juures häiris minu äripartnerit aga see, et me oleksime tööst täiesti kõrvale jäänud. See projekt oli aga tema maimuke," märkis ta.

Samas lähenes Verrevi jaamale ka Kasahstani-Türgi-Gruusia ühisfirma, mis lubas jätta arendajatele juhtimisõigused. Gruusia partner ütleski norrakatele ära, mispeale viimased solvusid ja kurtsid juhtunut energeetikaministrile. Seepeale teatas ministeerium, et projekti riiklikku garantiilepingut ei pikendata.

Samale jaamale hakkas hammast ihuma ka kolmas, Türgi energiatootja. Et mitte projekti kaotada, tegid vahepeal loobunud kasahhid ostupakkumise. "Saame investeeritud raha tagasi ja isegi minimaalse kompensatsiooni äravõetud garantii eest," räägib Verrev.

Nüüd on ta leidnud uue koha, kuhu püstitada kaks kuuemegavatist jaama.

Praegu otsib Verrev investorit, kes oleks valmis minimaalselt pool miljonit eurot projekti sisse panema.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast, mille jaoks osta päevapilet SIIT või telli leht SIIT.

Autor: Haldusuudised.ee