Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perens: buumi ajal tahtsime vaid turuosa kasvatada
Kinnisvara buumi ajal ei analüüsinud me laene kliendi vaatevinklist ja soovisime oma turuosa kasvatada, rääkis Swedbank Eesti juht Priit Perens IFHP 55. ülemaailmsel maailmakongressil „Elamumajanduse ja planeerimise mõju majanduskeskkonnale“.
2000ndate aastate keskpaiku tehti Perensi hinnangul palju vigu. Tema sõnul kasvas Swedbanki laenuportfell ka varem, kuid 2005. aastal hakkasid ilmnema esimesed märgid, mis viisid kinnisvara mulli lõhkemiseni 2008. aastal.
Sel perioodil oli kohalikul pangandusturul kaks suurimat panka, SEB ja Swedbank, kellele kuulus kokku 80protsendine turuosa. „2007. aastal oli väga lihtne rahale ligi pääseda ja meie suunasime selle kohe majandusse. Püüdsime ühteaegu ennast kaitsta ja turuosa kasvatada,“ selgitas Perens.
Samuti valitses Perensi kinnitusel ühiskonnas sotsiaalne surve, sest inimesed võtsid üha suurema elukoha ostmiseks laene. Meie aga muretsesime varade pärast ega pööranud tähelepanu kohustustele ja nii kasvas laenude arv tohutu kiirusega, sõnas ta.
Swedbank tegi 2007. aastal plaanid selle järgi, et järgneva kahe aasta jooksul kasvab laenuportfell sama kiiresti. „2008. aastal ei suutnud kliendid maksta nii palju kui olid kohustusi võtnud,“ rääkis Perens lisades, et tol ajal ei vaadanud Swedbank laene kliendi poole pealt, vaid ainult oma vaatevinklist.
Samuti ei jälgitud elukohtade energiatõhusust ega infrastruktuuri olemasolu. „Kui ehitad noorele perele majad kohta, kus puudub infrastruktuur ja koolid, siis tõenäoliselt ei koli sinna keegi, sest pole raha osta kahte autot,“ märkis Perens. „Praegugi on Tallinnas palju kohti, kus siiani puudub korralik infrastruktuur. 1000-1400 elukohta on üle, mida tõenäoliselt kunagi ei osteta.“
Perens märkis, et Swedbank õppis kriisist palju, kuigi enamik neist on triviaalsed asjad. „Näiteks seda, et mull lõhkeb alati. Me teadsime, et hinnad ei olnud jätkusuutlikud, kuid me ei teadnud, millal ning kuidas mull puruneb,“ selgitas ta.
Kuna agressiivne laenupraktika oli üks põhjus, mis viis Eesti kinnisvara mulli tekkimiseni, siis on pank teinud Perensi kinnitusel palju muudatusi. „Täna analüüsime klientide sissetulekute taset ja jätkusuutlikkust sektorite kaupa. Samuti vaatame rohkem makroökonoomilisi näitajad ning lähtume klientidest,“ lausus ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele