Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maruste: riigikogulane võiks lisanduvast töötasust loobuda
Mina oleksin küll valmis loobuma lisanduvast töötasust, mida riigikogu liige saab vastavalt põhiseadusele, kinnitas riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Maruste rõhutas, et see on tema isiklik arvamus ja ta pole antud teemal kellegagi konsulteerinud.
Riik on otsustanud edasi lükata kõrgemate riigiametnike palgatõusu, ent riigikogu saadikutel on lootust saada palgatõusu, sest põhiseadus keelab neil oma palku muuta, kirjutab Postimees.
Rahandusminister Jürgen Ligi tegi järgmise aasta riigieelarve koostamise käigus valitsusele ettepaneku lükata edasi kõrgemate riigiametnike palka määrava seaduse jõustumine, mispeale oleks märgatavalt tõusnud teiste seas nii presidendi kui ka peaministri palk. Palgatõusu edasilükkamisega ühe aasta võrra loodab riik säästa 2,6 miljonit eurot.
„Riigikogu liikmete palgakorraldust hakkab 2012. aastast reguleerima kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadus,“ kinnitas Postimehele parlamendi esimees Ene Ergma. Arvestades riigikohtu 2009. aasta 23. veebruari lahendit ei ole Ergma sõnul praegusel parlamendil kehtiva põhiseaduse järgi võimalik oma palgakorralduse muutmist otsustada.
Rait Maruste ütles Äripäevale, et selleks on arusaadavad põhjused, miks istuv koosseis ei saa reguleerida iseenda palkasid. „Kui nüüd formaalselt vaadata, siis ei peaks enam midagi teha olema, sest kui riigikogu tahaks hakata seda korraldust muutma, siis tuleks muuta riigikohtu otsust ja palju muid asju. See oleks aga väga keeruline,“ rääkis Maruste.
Küll lisas aga Maruste, et riigikogu liikmed saaksid teha märgilise žesti ning jätta näiteks juurdetuleva palgaosa välja võtmata. „Seda tehes ei peaks mingit korraldust muutma,“ lausus ta. „Ma küll ei näe põhjust, mispärast riigikogu liige peaks raha juurde võtma. Aga kas selline arvamine toetuspinda leiab, mina ei tea. Teema on ju suhteliselt värskelt tõusnud üles ja arutatud seda ei ole. Kas teha seda riigikogus kollektiivselt või jätta see iga riigikogu liikme enda otsustada, seda peab arutama ja mõtlema veel.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele