Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uute büroomajade kerkimist pole lähiaastatel ette näha
Uusi büroomaju lähema paari-kolme aasta jooksul Tallinna ilmselt ehitama ei hakata, ehkki kõik olemasolevad hea asukohaga A-klassi hooned on pilgeni rentnikke täis, jäi kõlama Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminarilt "Mis saab edasi?".
Diskussioonipaneeli kogunenud büroohoonete juhid tunnistasid üksteise järel, et nende majas pole vaba kontoripinda üldse või on seda äärmiselt napilt. Sama pilt avaneb praegu kõikjal, kus rendihinnad vastavad turu tasemele, kuid ometigi pole kraanasid kuskil näha.
"Tänaste pangatingimustega on võim härraste käes, kel pole omakapitaliga probleeme ka suuremaid projekte ellu viia," kommenteeris turuolukorda Tammsaare keskust majandava Kaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd. 24 000 ruutmeetrises Tammsaare keskuses on vakantsus 3% ning sedagi ühe senini tühjana seisva kaubanduspinna tõttu. Büroopindade vakantsus juba tükk aega 0%, lisas Uustulnd.
Üürihinnad juba tükk aega tõusuteel
BPTAM Estonia ASi juht Indrek Hääl viskas nalja, et on valmis ehitatavad hooned teatud hinna eest kohe ära ostma, kuid ilmselt peaks siis ostuläbirääkimisi pidama mitte kinnisvaraarendaja enda, vaid arendajat finantseerinud pangaga.
Tallinna kesklinna A-klassi büroo- ja kaubanduspindade rendihind on praegu 10-11 eurot ruutmeetri kohta, millele lisanduvad kommunaalmaksud. Kui sama klassi rendipind jääb kekslinnast kaugemale, näiteks Ülemiste kanti või Tallinna Tehnikaülikooli lähistele, püüavad rentnikud kohe hinda alla kaubelda.
Gildhall ASi juht Jaan Kelder mainis, et kõige odavamalt andis Marienthali keskus masu ajal rendile 2. korruse pinna, millest saab 6,7-7 eurot ruutmeetri kohta pluss kommunaalid. "Nii odavalt äripindu enam ei saa. Meil on 14 000 ruutmeetri kohta vakantsus kuskil 3%," ütles Kelder, kelle sõnul võiks aga päris uue ärihoone ehitamist kaaluda vaid siis, kui on olemas ankurklient, kes on valmis end üürilepinguga siduma 5-6 aastaks. Selliseid üürnikke pole aga palju.
Kawe Group ASi juht Jaanus Kosemaa rääkis: "Täna käib meilt üürnikke üksjagu läbi, küsimus on, keda võtta, keda jätta, kes järgmisest masust ka läbi lähevad."
Kosemaa lisas, et nõudlus on septembrist alates kasvanud, sest paljud masuaja lepingud lõpevad ja väikesest majanduse elavnemisest tulenevalt tahavad paljud üürnikud pinda juurde. Üürnikud on laienemisel aga üsna ettevaatlikud.
"Me tõstsime hinda kevadel ja mingit tagasilööki ei olnud," rääkis samas Technopolis Ülemiste ASi juht Gert Jostov. "Meie vakantsust alla 5% ei lase, sest me ei suuda nõudlust rahuldada, kui laseme vakantsuse allapoole. Liikumine on nii tihe, et me ei leia muidu lihtsalt sobilikku."
Kinnisvaraomanikud otsivad kärpekohti
Hetkel kuum
Jostov lisas, et mõistlikum on investeerida valmislahendustesse, kus kommunikatsioonidesse on raha juba sisse pandud ning rentnike vahetudes on võimalik liigutada vaid vaheseinu. "Täna me kulutame kommunikatsioonidele hiigelsummasid, kui kliendid sisse-välja kolivad," selgitas ta.
Rocca al Mare kaubanduskeskust majandava Cityconi juht Mati Pops rääkis, et kinnisvarahaldaja on kaalunud teha ühiseid hankeid koos ankurrentnikega, et kinnisvaraga seotud teenuste hinda turu tasemest allapoole kaubelda.
"On selge, et sapaka hinnaga sa mersut ei osta, aga kas meil seda mersut vaja on?" arutles Pops lisades, et kontrollitud trend on täna see, et inimesed tahavad nii tarbimise kui töötamise ajal olla ühenduses, kasutades internetti.
"Et ühes käes on meil nutitelefon ja teises käes Tequila," selgitas Pops. "Olin hiljaaegu Prantsusmaal ühel konverentsil ja seal alles hakati arutama, et peaks olema juhtmevaba internet. Ma ütlesin, et te olete juba hiljaks jäänud. Meil on see juba olemas ja tasuta."
Popsi sõnul on Eesti hirmsast masust läbi tulnud, ent kaubanduspindade vakantsust kui sellist ei olnud kriisi eel, kriisi ajal ega täna. "Kaubanduskeskuste juhina olen õnnega koos, sest viimase Emori uuringu järgi käib 91% inimestest endiselt kaubanduskeskustes ostmas," rääkis ta.
Pops ütles samas, et rendihinna sisse ei saa olematule vakantsusele vaatamata panna seda, kas arvuti ütleb, millal peab ruume tuulutama ja millal mitte ehk Yoga OÜ arendatavale sarnaseid tarku lahendusi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
3
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Konverentsid
Hetkel kuum
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele