21. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui me vaatame pikemat perioodi on probleemid suured," rääkis Eamets riiklikust pensionisüsteemist. Tema sõnul ei saa süsteemis midagi muuta, vaid küsimus on selles, et mis toimub praegu finantsturgudel.

"See, mis pannakse pensionifondidesse, seda investeeritakse edasi mingitele finantsturgudele. Kui finantsturud on ebastabiilsed ja pigem kukkuvad, siis kukub ka see tulu, mis sinna pandud on. Järgmise 10. aasta jooksul ma küll midagi väga positiivset siin ei julge prognoosida, sest me ei tea millega lõpeb Kreeka kriis ja mis siin Euroopas veel toimuma hakkab. Selles mõttes on väga ebaselge see asi," nentis ta.

Riikliku pensionisüsteemi jaoks oleks Eametsa sõnul üks lahendustest tulubaasi suurendamine mingite muude maksude kaudu. "Sotsiaalmaksu meil enam tõenäiliselt tõsta ei saa, sest et tööjõud on meil niigi kõrgelt maksustatud. Mingi aja aitab laenamine, aga see on väga lühiajaline, sest et laen tuleb tagasi maksta. Kindlasti aitab ka võõrtööjõu kaasamine riiki sest, et siis on rohkem maksumaksjaid - ega päevapealt keegi rohkem sünnitama ei hakka. Ega kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole," rääkis majandusteadlane.

Eamets ütles, et Eesti pensionäri heaolu tulevikus sõltub sellest, kuhu ta on investeerinud ja mida ta teinud on. Kui inimesed investeerivad mingitesse materiaalsetesse asjadesse nagu maa, mets, kinnisvara, kuld või kunstiväärtused, siis nemad peavad tavaliselt inflatsioonile vastu ja neid on võimalik hiljem realiseerida. „Materiaalsetesse asjadesse investeerimine, mida ollakse hiljem nõus rahaks tegema, see on kindlasti mingi lahendus, nende jaoks kellel üldse on mida investeerida. Hetkel ma arvan küll, et neid lahendusi tasub eelistada teisele ja kolmandale pensionisambale,“ nentis Eamets.

Autor: Haldusuudised.ee