Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
"Uudis paistab tegelikkusest hullem"
Euroopa Komisjon otsus peatada euroraha väljamaksed Eestile tundub uudisena traagilisem, kui on asja tegelik sisu, ütles europarlamendi saadik Ivari Padar.
"Ma ei mäleta, et varem oleks olnud sellist asja," sõnas endine rahandusminister. "Kõik sõltub sellest, milline on varem üle kantud summade ulatus. Üldjuhul, kui sellised tõrked tekivad, siis nende summade ulatuses, mis on üle kantud, toimuvad abiraha kasutajatele ülekanded edasi," lisas Padar.
Juhul, kui aga asjad loodetud kiirusega ei lahene ja maksed jäävad edaspidigi toppama, võib probleem olla tõsisem. "Eelarvest moodustavad 20% välisvahendid. Välisvahendite kasutamise peatamine tähendab Eesti kontekstis katastroofi," ütles ta.
Padari sõnul jääks sel juhul riigis oluline osa investeeringutest tegemata ja see puudutaks kõiki valdkondi, nii sotsiaalsfääri kui põllumajandust, sest nad kõik toetuvad suurel määral abirahale.
Teisalt on Padar optimistlik. "Senine praktika on näidanud seda, et Eesti ametnikud on tulnud oma ülesannetega toime," sõnas ta. Padar ei näe põhjust, miks sel korralgi peaksid nad ebaõnnestuma.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummu sõnul on toetuse maksmine peatatud rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse alusel. "Finantskontrolli osakond andis esmakordselt ajaloos tavatult madala hinde kolleegide tööle ja see põhjustas Euroopa Komisjoni otsuse peatada asjaolude selginemiseni maksed Eestile," selgitas ta.
Nüüd jääb Rummu sõnul vaid loota, et rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond parandab kiiresti oma tööd ja saaks sõltumatu hindajana tegutsevalt rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnalt parema hinnangu. "Kui see hinne on tõusnud varasemale igati heale tasemele, taastatakse maksed," lausus Rumm.
Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk lubas, et nad panevad senisest suuremat rõhku riskide hindamisele ning riskantsete valdkondade üle järelevalve teostamisele.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas sõnas eile, et uudis maksete peatamise kohta tuli talle üllatusena. "Nii palju olen taustast aru saanud, et see ei mõjuta reaalseid väljamakseid toetuse saajatele, vaid pigem on küsimus rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vaheline," sõnas ta.
"Minu teada pole seal traagikat," kinnitas ka samasse riigikogu komisjoni kuuluv IRLi liige Marko Mihkelson.
Eile õhtupoolikul ei olnud EASil täit teavet sellest, kuidas muutus nende tegevust mõjutama hakkab. EASi kommunikatsiooni koordinaator Merili Pärli sõnas, et nad teavad asjast sama palju, kui avalikkusele on teada antud.
Eile teatas rahandusministeerium, et Euroopa Komisjon peatas ajutiselt struktuurivahendite väljamaksed Eestile, kuni rahandusministeerium täiendab kontrollisüsteeme. Alustatud projekte maksete peatamine ei puuduta, nende rahastamine jätkub varem laekunud struktuurivahendite ja riigieelarvesse planeeritud välisabi sildfinantseerimise arvelt.
Eestile on perioodil 2007–13 struktuuritoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot, septembri lõpu seisuga oli heakskiidetud projekte 2,8 miljardi euro ulatuses (82%). Keskmiselt makstakse Eestis kuus välja 37 miljoni euro ulatuses struktuurivahendeid.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele