"Uudis paistab tegelikkusest hullem"

"Ma ei mäleta, et varem oleks olnud sellist asja," sõnas endine rahandusminister. "Kõik sõltub sellest, milline on varem üle kantud summade ulatus. Üldjuhul, kui sellised tõrked tekivad, siis nende summade ulatuses, mis on üle kantud, toimuvad abiraha kasutajatele ülekanded edasi," lisas Padar.

Juhul, kui aga asjad loodetud kiirusega ei lahene ja maksed jäävad edaspidigi toppama, võib probleem olla tõsisem. "Eelarvest moodustavad 20% välisvahendid. Välisvahendite kasutamise peatamine tähendab Eesti kontekstis katastroofi," ütles ta.

Padari sõnul jääks sel juhul riigis oluline osa investeeringutest tegemata ja see puudutaks kõiki valdkondi, nii sotsiaalsfääri kui põllumajandust, sest nad kõik toetuvad suurel määral abirahale.

Teisalt on Padar optimistlik. "Senine praktika on näidanud seda, et Eesti ametnikud on tulnud oma ülesannetega toime," sõnas ta. Padar ei näe põhjust, miks sel korralgi peaksid nad ebaõnnestuma.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummu sõnul on toetuse maksmine peatatud rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse alusel. "Finantskontrolli osakond andis esmakordselt ajaloos tavatult madala hinde kolleegide tööle ja see põhjustas Euroopa Komisjoni otsuse peatada asjaolude selginemiseni maksed Eestile," selgitas ta.

Nüüd jääb Rummu sõnul vaid loota, et rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond parandab kiiresti oma tööd ja saaks sõltumatu hindajana tegutsevalt rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnalt parema hinnangu. "Kui see hinne on tõusnud varasemale igati heale tasemele, taastatakse maksed," lausus Rumm.

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk lubas, et nad panevad senisest suuremat rõhku riskide hindamisele ning riskantsete valdkondade üle järelevalve teostamisele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas sõnas eile, et uudis maksete peatamise kohta tuli talle üllatusena. "Nii palju olen taustast aru saanud, et see ei mõjuta reaalseid väljamakseid toetuse saajatele, vaid pigem on küsimus rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vaheline," sõnas ta.

"Minu teada pole seal traagikat," kinnitas ka samasse riigikogu komisjoni kuuluv IRLi liige Marko Mihkelson.

Eile õhtupoolikul ei olnud EASil täit teavet sellest, kuidas muutus nende tegevust mõjutama hakkab. EASi kommunikatsiooni koordinaator Merili Pärli sõnas, et nad teavad asjast sama palju, kui avalikkusele on teada antud.

Eile teatas rahandusministeerium, et Euroopa Komisjon peatas ajutiselt struktuurivahendite väljamaksed Eestile, kuni rahandusministeerium täiendab kontrollisüsteeme. Alustatud projekte maksete peatamine ei puuduta, nende rahastamine jätkub varem laekunud struktuurivahendite ja riigieelarvesse planeeritud välisabi sildfinantseerimise arvelt.

Eestile on perioodil 2007–13 struktuuritoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot, septembri lõpu seisuga oli heakskiidetud projekte 2,8 miljardi euro ulatuses (82%). Keskmiselt makstakse Eestis kuus välja 37 miljoni euro ulatuses struktuurivahendeid.