12. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mart Helme kommenteerib, kas Eesti tegi Nord Streami eemale tõrjudes õigesti:

Eesti tegi põhimõtteliselt õigesti, kui Nord Streami tõrjus, kuid jäi selles suhteliselt isolatsiooni. Tõrjujaid oli aga teisigi: Läti, Leedu, Poola. Vara on rõõmustada, et midagi ei juhtunud. Ei tohiks unustada Putini (Venemaa peaminister Vladimir Putin – toim) ütlemist, et Nord Streami valvatakse sõjalaevadega. Pole absoluutselt mingit kahtlust, et Venemaa kasutab Nord Streami oma mõjuvõimu suurendamiseks, eriti ajal, kus me ei tea, mis Euroopa Liidust saab.

Arvan, et midagi poleks muutunud, kui Eesti oleks Nord Streami heaks kiitnud. Näiteks Venemaa poliitikat see meie suhtes ei muudaks. Kordan, et veel ei saa teha mingeid kaugeleulatuvaid julgeolekulisi, majanduslikke ega poliitilisi järeldusi. Jutt, et Eesti jättis Nord Streami tõrjumisega palju majanduslikke võimalusi kasutamata, on demagoogia.

Kui sakslased oleks tahtnud, et me oleks seal tööd saanud, oleks nad Venemaale ka selle ettepaneku teinud. Kes seda üldse väidab, et me oleks seal tööd saanud? On ta mõnd sellist kirjalikku dokumenti näinud? Ütlen ka seda, et raha on üksnes raha. Ja on ka tähtsamaid asju ja need on rahvuslik uhkus ning suveräänsus.

Autor: Haldusuudised.ee