Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia võtab matti
Eesti Energiat oma mikromõõdus päikeseenergia tootmisest informeerimata jätnud inimesed avastasid hiljuti, et nende elektriarvesti liidab Eesti Energiast ostetava ja enda tootmisest üle jääva, nn majast välja mineva elektri kokku.
Maksta tuleb Eesti Energiale mõlema eest. Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Rein Pinn rääkis, et probleem avastati hiljuti juhuslikult. Ka mitmed teised mikrotootjad, kes ei ole keeruliste liitumistingimuste tõttu Eesti Energiaga tootjana liituda saanud, ei teadnud sellest midagi. Seni arvati, et elektriarvesti majast välja minevat elektrit üldse arvesse ei võta. "Ma saan aru, et elektrit ei saa müüa, aga et sa toodad ja siis veel maksad juurde, seda küll ei tahaks," ütles Pinn.
Liitumine liiga keeruline. Pinn tunnistas, et on ka ise püüdnud väiketootjana liituda, aga liitumisleping on lehekülgi pikk ning esitatud nõuded samaväärsed Iru elektrijaamale esitatavatega. Tema sõnul ei ole veel ükski mikrotootja suutnud Eesti Energiaga tootjana liituda.
Eesti Energia Jaotusvõrgu müügikorralduse peaspetsialisti Tõnu Roosve sõnul on arvestid paigaldatud eeldusel, et nendes toimub ainult tarbimine. "Kui klient soovib hakata ka elektrienergiat tootma ja soovib tootmisseadme ühendada võrguga, tuleb võrguettevõtja poole pöörduda vastava liitumistaotlusega. Tootja liitumise käigus paigaldatakse sel juhul kahesuunaline arvesti, mis mõõdab eraldi tarbitud ja võrku antud koguseid," ütles Roosve. Kui liituda ei taheta, tuleks lihtsalt Eesti Energiat päikesepaneelide olemasolust teavitada ja siis saab koos ka elektriarvesti vastavaks reguleerida või vahetada, kinnitas Roosve.
Kui veel eelmise nädala alguses lubas Eesti Energia, et väiketootjate liitumist puudutav reeglistik muutub ning tuleva aasta esimeses pooles hakkab kehtima kauaoodatud just mikrotootjate liitumist lihtsustav reeglistik, siis nädala teine pool tõi üllatuslikult juba praegu mikrotootjale väljastatud veidi lihtsama ja lühema liitumistaotluse.
Rein Pinni sõnul seisneb kahe taotluse vahe taotluse lisades, mis ei nõua enam mikrotootjalt tootmisprognoosi, ning ka mõned tehnilised nõuded on viidud vastavusse mikrogeneraatori omadega.
"Praegune variant on ikka oluliselt keerulisem, kui see olla võiks, aga see on samm edasi - on tekkinud vähemalt teoreetiline võimalus väiketootjate liitumiseks Eesti Energia elektrivõrguga," kommenteeris Pinn.
Taotlemine muutub lihtsamaks. Eesti Energia kommenteeris reedel uue taotluse väljailmumist lühidalt: "Kuna mikrotootja ei saagi meile praegu esitada kõiki andmeid, mida tootja liitumise vorm oma lisadega nõuab, oleme lähtuvalt uurimustööst alustanud ka pilootprojekti, et välja töötada uus protsess ja vorm mikrotootja lihtsustatud liitumiseks. Selle alusel oleme pilootprojekti korras üksikutel mikrotootjatel võimaldanud ka lihtsustatud taotluse täitmist."
Päikesepaneelide edasimüüja Taastuvenergia OÜ omanik Sven Lõokene ei arva, et Eesti Energia käituks liitva elektriarvestiga väiketootjaga tahtlikult pahatahtlikult. "Kui lähtume seadusest, siis ei tohigi hakata tootma nii, et seda ei räägita läbi Eesti Energiaga," ütles ta.
Fortum Elektri juhatuse esimees ja tegevjuht Märt Jemmer ütles samuti, et kohustus võrku antava elektri kogust arvestada tuleneb seadusest. "Ostame väiketootjalt elektrit sama hinnaga, millega ise tarbijale müüme. Lisaks tuleb ka kompensatsioon väiketootjale," lisas Fortumi juht.
Kommentaar
ABB projekt kulgeb probleemidetaVesa Kandell, ABB madalpingeajamite tehase juht
Hetkel kuum
ABB päikeseenergia tootmisjaama projekt on edenenud probleemideta. Toodame energiat pidevalt, praegustel pimedatel sügispäevadel muidugi vähem.
Kogu aastane kumulatiivne elektrienergia tootmismaht on hinnanguliselt 20 kWh. Jälgime pidevalt operatiivset toodangut, tegelikku kumulatiivset toodangut veel mitte. Integreerime süsteemiga parasjagu veebimonitooringu tuge, mille abil paraneb ka toodangu seire. Lisaks sellele paigaldame päikesepaneelidele piksemaandamisseadmed.
Kulutame kogu toodetud elektri enda tarbeks ning Eesti Energia võrku ei ole seni veel midagi suunanud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele