19. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enn Pandi 3 elutehingut

15 aastat tagasi otsustas Enn Pant vahetada ametnikukarjääri ettevõtja karjääri vastu ning võttis koha sisse Tallink Grupi eelkäija Hansatee kaptenisillal.

1996. aasta 19. novembril vahetus ASis Hansatee peadirektor: sellel kohal kaks aastat olnud Ülo Kollo lahkus poolte kokkuleppel ametist ja Hansatee uueks peadirektoriks sai Enn Pant.

Praegune Tallink Grupi ja Infortari suuromanik Enn Pant on hea näide, kuidas 1990ndatel oli riigiametnikul võimalik suhteid ja infot kasutades ning julgelt riske võttes tõusta kiiresti Eesti rikkaimate inimeste sekka. Pant alustas oma karjääri 1992. aastal, kui tollane peaminister Mart Laar ta rahandusministeeriumi tööle kutsus. Pant on pärit Võrust, kus lõpetas koos hilisemate maksuameti juhtide Kalev Järvelille ja Aivar Sõerdiga 1983. aastal Võru 1. keskkooli. Seda rahandusministeeriumis 1990ndatel suurt mõju omanud sõpruskonda kutsuti setu maffiaks.

Pant ja Sõerd läksid pärast keskkooli Tartu Ülikooli rahandust õppima, mille nad ka koos lõpetasid. Ehkki Järvelill astus algul Põllumajanduse Akadeemiasse, leidis temagi oma koolivendade kutsel tee Tartu Ülikooli. Mitte küll rahanduse, vaid majanduse erialale.Kolmest sõbrast esimesena jõudis Tallinna Enn Pant, kes aastal 1989 tuli pealinna Hoiupanka osakonnajuhiks. Sealt läks ta 1992. aastal edasi rahandusministeeriumi kantsleriks.Kõigepealt järgnes Pandile Sõerd, kes aastal 1993 vahetas töö Eesti Kindlustuse Tartu esinduses rahandusministeeriumi maksupoliitika talituse juhataja asetäitja ameti vastu. Põlvas maksuameti revidendi tööd teinud Järvelill maandus Tallinna 1994. aastal maksupoliitika osakonna juhataja toolil. Kui ta aasta hiljem ameti asekantsleriks sai, jäi osakonnajuhataja tool Sõerdile. Selsamal 1995. aastal tõusis Järvelill maksuameti peadirektoriks ning aasta hiljem tuli tema asetäitjaks Sõerd.Edasi pidid mõlemad mehed oma kõrges ametis toime tulema juba ilma kantsler Pandi toetuseta, kes suundus 19. novembril 1996. aastal toonase Hansatee ehk tänase Tallink Grupi etteotsa.

Pant: see oli juhusPant ise on öelnud, et tema jõudmine Tallinki etteotsa oli juhus: “Kuulusin küll kantslerina Merelaevanduse nõukogusse, kuid toona valitses arusaam, et raha toodavad peamiselt kaubalaevad. Aeg-ajalt tekkis koguni küsimus, kas tasub üldse reisilaevadega jännata”. Oma juhuse realiseerimiseks – kui see ikka oli juhus? – pani Pant enda sõnul panti kõik, mis tal panna oli. “Mul oli sel ajal üks korter, millel olid küll juba laenud peal. Nii palju kui sinna juurde sai võtta – mõned sajad tuhanded kroonid, maksimaalselt ehk pool miljonit,” on ta ise vastanud küsimusele, kuidas sai ministeeriumi kantslerist laevafirma suuromanik.

See juhus nägi välja alljärgnev. Sügisel 1993 moodustasid riigiettevõte Eesti Merelaevandus ja Tallinna-Helsingi vahel tiiburitega reisijaid vedanud Inreko (enamusaktsionär Enn Rohula) ühisfirma Eminre (osalused vastavalt 49,5% ja 50,5%), mis hakkas korraldama kõigi Tallinna ja Helsingi vahet sõitvate laevade liiklust. Selle aja kombe kohaselt käis kõik ilma konkursita.Eminrel ei läinud aga laevandusäri kõige paremini, üheks põhjuseks olid Enn Rohula probleemid: ta vaidles soomlastega kaubamärgi Estonian New Line üle, riik süüdistas Rohulat raha kantimises, lisaks olid Rohulal suured pangavõlad, mille teenindamisega ta jänni jäi. Tagatipuks tegi Rohula veel ühe väärotsuse, avades Travemünde ja Tallinna vahel kaubaliini, mille kahjum sõi ära Tallinna–Helsingi reisiliinidelt teenitud kasumi.

Ühispank hakkas laenuraha päästmaEt päästa, mis päästa annab, otsustati Eminrest eraldada tulusam Tallinn-Helsingi laevaliin, mida hakkas majandama 1994. aastal loodud Hansatee. Sellest 45% kuulus Inreko Laevale, 45% Merelaevandusele ja 10% omanikuks oli Eminre võlausaldaja Ühispank. Eminrele jäeti kahjumit toov Travemünde-suund, mis varsti ka suleti.

Lisaks Georg Otsale hakkas Tallinna ja Soome vahet sõitma Vana Tallinn, mille kordategemiseks võttis Rohulale kuuluv Inreko Laeva AS miljoneid kroone laenu Tallinna Pangast. Paar aastat hiljem otsustasid võlausaldajad eesotsas Ühispangaga jätta Inreko Laeva mured Rohula kanda, Hansatee otsustati aga päästa. Päästeoperatsiooni tuli rahandusministeeriumi kantsleri toolilt juhtima Enn Pant, kes oli oma inimene nii Merelaevanduses kui ka Ühispangas, sest kuulus mõlema ettevõtte nõukogusse. Hansatee päästmisega, päästis Ühispank enda laenuraha.

Pandi esimene elutehingPant maandus 1997. aasta suvel paariks kuuks Merelaevanduse juhatuse esimehe ametitoolile, et sisuliselt iseendaga sõlmida oma tõeline elutehing. Hansatee muudeti Hansatee Grupiks. Selle suuraktsionäriks sai Pandi juhitav AS Infortar, kes omandas 67% aktsiatest. Ühispanga kontrollitav AS Ühisinvesteeringud leppis 32 protsendiga. Merelaevandusele jäi vaid 1% ning Rohula suruti üldse kõrvale.

Infortari taga peitusid lisaks Pandile veel ka tema kaasvõitlejad rahandusministeeriumist. Näiteks Inforatri omanikeringi kuulunud Kalev Järvelill jäi esialgu maksuameti etteotsa, et korraldada maksuvõlgade ajatamine ning seetõttu ei saanud avalikustada tema osalust Infortaris. Omanike varjamiseks kasutati Infortaris esitajaaktsiaid ning aktsionäride arv kasvas 1997. ja 1998. aastal kiiresti jõudes 180 inimeseni. Kes need inimesed aga olid, seda avalikkus pikka-aega ei teadnud. Paljud nendest varju hoidnud omanikest olid tipp-ametnikud, poliitikud ja Ühispanga töötajad, kelle otsustest sõltus Hansatee Grupi edu ning kes kasutasid tegelikult oma ametipositsiooni isiklikuks rikastumiseks. Raha said need varju hoidnud omanikud aktsiate ostuks Ühispangast laenuna.

Vääriline tasu võetud riski eestEesti Merelaevanduse pikaaegne juht ja praegune üks Tallink Grupi omanikest Toivo Ninnas on tollaseid sündmusi meenutades Äripäevale öelnud, et Pandil ja Järvelillel vedas kõvasti eeskätt sellega, et mehed olid õigel ajal õiges kohas. „Palusin omal ajal Panti, et ta tuleks ja Hansatee juhtimise üle võtaks. Ta tuligi ning võttis rahandusministeeriumist kaasa terve meeskonna.”

Ühispanga tollase juhi ja praegu Tallink Grupi mõjukate omanike sekka kuuluva Ain Hanschmidti sõnul oli Hansatee nii kehvas seisus, et ainult palga eest poleks olnud nõus mitte keegi tulema seda firmat juhtima. “Pant ja tema meeskond võtsid riski ning vastutasuks Hansatee raskustest väljatoomise eest pakkusin Pandile 51% aktsiaid.”Ka Kalev Järvelill on hiljem tunnistanud, et nad said osanikeks laenurahaga, aga tegemist polnud suurte laenudega, sest tol ajal ei maksnud Hansatee suurt midagi. “Tallinki eelkäija Hansatee oli ju omal ajal katastroofi äärel olev firma, kellel polnud ühtegi oma laeva. Hea meeskond töötas ettevõtte sisuliselt nullist üles,” on Järvelill meenutanud.Selles on Järvelille õigus, sest Pant koos oma meeskonnaga hakkas kohe uusi laevu soetama ja varasema kahjumi asemel tekkis juba esimesel Pandi juhitud täismajandusaastal, 1997/1998, soliidne kasum – ligi 80 miljonit krooni.

Pandi teine elutehing2000. aasta lõpus sõlmis Pant oma teise elutehingu – Hansatee ja Merelaevanduse vahel sõlmitud lepingu kohaselt läksid Hansateele üle ka Tallinna ja Stockholmi vahet sõitnud laevad. Estline’i kaubamärki, mille mainele oli andnud tõsise hoobi parvlaeva Estonia hukkumine, keeldus Pant üle võtmast. Seni aastas mitukümmend miljonit krooni kahjumit tootnud Rootsi-liini suutis Pant samuti kasumilikult tööle panna.

2001. aasta lõpus sai Hansatee Grupp endale uue, praeguse nime –Tallink Grupp. Kaks aastat hiljem suurendas Tallink Grupi taaskord aktsiakapitali ning ettevõtte omanikeringi tuli Citigroup. Pandi, Järvelille ja Ain Hanschmidti juhitava Infortari vahepeal üle 80 protsendine osalus Tallinkis langes 55 protsendile ja üha rohkem hakati spekuleerima Tallinki börsile tuleku ümber.2003. aastal üritas Pant praamikuningas Vjatšeslav Leedolt napsata endale ka praamiühenduse korraldamise mandri ning Muhumaa ja Hiiumaa vahel, kuid majandusministeeriumi katsed Leedo praamiärist välja puksida ebaõnnestusid. Tallink Grupp jõudis börsile 2005. aasta lõpus ning tegi ajalugu, sest ettevõtte aktsiat märkis kokku 16 000 eestlast. Edukas see investeering aga ei ole seni olnud, sest IPO hinnaga võrreldes on Tallink Grupi aktsia hind praegu poole madalamal tasemel.

Pandi kolmas elutehing2006. aastal tegid Pant, Hanschmidt ja Järvelill oma järgmise suurtehingu – ostsid ära soomlaste Silja Line. Äripäeva toimetus valis selle tehingu aasta ärisündmuseks. Tegemist oli väga julge sammuga, millega Tallink Grupist sai Läänemere suurim laevafirma. Skandinaavias kiputakse siiani segi ajama, kes kelle omandas.

Silja Line ostuleping allkirjastati 12. juuni varajastel hommikutundidel ehk kell 5.50. Tehingu hinnaks oli 450 miljonit eurot (7,04 mld krooni) ja 5 miljonit Tallink Grupi aktsiat. Ostutehingust jäid välja Tallinna ja Helsingi vahel liiklevaid kiirlaevad."Olen nüüd kindel, et Tallinkist on saanud suurim Eesti firma," ütles Enn Pant uhkelt pärast ostu. "Juba kümme aastat tagasi Tallinkisse tööle tulles ütlesin, et võtame Silja Line'i üle ja siis pidas Äripäev mind hulluks, aga ma olen sõnapidaja mees," rääkis ta.

Pankade peavaluLisaks laevandusärile on Infortar investeerinud suuri summasid ka kinnisvarasse ja hotelliärisse. 2007. aastal käivitasid nad taksofirma. 2009. aastal tundsid nad korraks ka huvi Estonian Airi aktsiate ostu vastu. Infortari omanikel on olnud laual ka mitmeid ulmeprojekte, mis on jäänud realiseerimata. Näiteks buumiajal plaaniti Tallinnas Lasnamäele rajada 5 miljardit krooni maksev suusatunnel, mida saanuks kasutada aastaringselt.

Kuna Infortari agressiivne investeerimistegevus on toimunud suurte laenude abil, siis oli Infortar väidetavalt veel paar aasta tagasi Swedbanki jaoks üks suuremaid murelapsi, jäädes hätta suure laenukoormuse teenindamisega. Laenude tagatiseks olid Tallink Grupi aktsiad, millede sundmüügi vältimiseks otsustas pank 2009. aasta lõpus aga tagasimaksmise tähtaegu pikendada.

Muutis lahkumisotsust2010. aastal lubas Pant aktsionäride koosolekul, et kui Tallink kasumisse jõuab, siis hakatakse omanikele maksma ka dividende ja tema lahkub ettevõtte kaptenisillalt ning võtab koha sisse ettevõtte nõukogus. Oma järglaseks nimetas Pant juhatuse liikme Andres Hundi. Tundub aga, et Tallink jõudis kasumisse Pandi jaoks ootamatult kiiresti, sest sama aasta oktoobris oli Pant sunnitud tegema börsiteate ja oma sõnu sööma. „Vältimaks edasisi spekulatsioone, teatab AS Tallink Grupp, et konsulteerides ettevõtte suuraktsionäride Infortar ning Citigroup Venture Capital esindajatega lepiti kokku, et Hr Enn Pant jätkab ettevõtte juhatuse esimehena," teatas ettevõte 2010. aasta oktoobris börsile.

Arvestades Enn Pandi rolli Tallink Grupis, siis tõenäoliselt ei ole olulist vahet, mis ametis see mees täpselt ettevõttes on – avalikkuse jaoks jääb ta Tallinki tegelikuks juhiks ka siis, kui otsustab endale mõne rahulikuma ja tagasihoidlikuma ametipositsiooni võtta.Pandi alluv, Tallink Silja AB juht Kadri Land on Äripäevale antud intervjuus Panti iseloomustades öelnud, et Enn Pandi üks suuremaid väärtusi on see, et ta julgeb mõelda täielikult out of the box. Ja ta on seda näidanud mitmest aspektist. „Tal on üliterav mõistus ja kui vaadata pikka perspektiivi, siis ma ei teagi asja, kus Ennul poleks õigus olnud. Mõni lihtsalt on väga andekas,“ lausus Land.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474