Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon

Eesti uusarenduste turg on kinni jooksmas: hoolega loodud arendused on ostjaile kallid, muljetavaldav müümata eluasemete laojääk tuleb talvel tühikäigul ära kütta. Käibemaksutõus teeb pildi veel kehvemaks. Lahendus aga paistab Lätis. Nimekad arendajad avaldavad, mida kõike põnevat sealt saab. Ent siit tagant kumab üle turu kiirgav löök.

See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund".

Eesti Rahva Muuseumi taga paiknevad Raadi korterelamud lõhuvad arhitekt Margit Mutso hinnangul kogu muuseumi kontseptsiooni.

Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.