Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia jäi blufiga vahele
Kuigi Eesti Energia üritab Ida-Virumaale motomäe rajamise abil maksta riigile vähem saastetasusid, siis elektri hinna tõusu taotledes “unustatakse” see JOKK-skeem ära ehk maksuvõitu ei olda nõus elektritarbijaga jagama.
Tänane Äripäev avalikustas põlevkivikaevandajate Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi jokk-skeemid, millede abil mõlemad firmad üritavad pääseda saastetasude maksmisest.
Põlevkivikaevandajad kasutavad kaevandamisel tekkivat aherainet meelelahutusobjektide rajamiseks, nimetades seda aheraine taaskasutuseks, ja nii pääsevad saastetasu maksmisest. Samas on Eesti Energia saastetasude tõusule viidates üritanud avalikkust veenda elektri hinna tõstmise põhjendatuses. Näiteks juulis kasutas Eesti Energia elektrihinna tõusu taotledes ühe argumendina just saastetasude suurenemist. Seda, et tegelikult pääseb Eesti Energia osaliselt saastetasude maksmisest, energiafirma hinnataotluses ei näidanud ehk sisuliselt bluffis oma kulud tegelikkusest suuremaks.'
“Eesti Energia Kaevanduste ja Narva Elektrijaamade hinnad on kulupõhised ning nende ülevaatamise vajaduse tingib keskkonnamaksude tõus,” väideti juulis hinnatõusu taotluse avalikustanud Eesti Energia pressiteates.
“Viimasel kahel aastal kasvasid keskkonna-, saaste ja ressursitasud keskmiselt 20% aastas, kuid põlevkivi ega elektri hinda ei ole seoses sellega muudetud. 2012. aastal kasvavad keskkonnatasud veel 20 protsenti, mis tingib vajaduse viia põlevkivi ja elektri hinnad kasvanud kuludega vastavusse,” tsiteeriti pressiteates Eesti Energia finantsdirektorit Margus Kaasikut. “Eesti Energia on panustanud oluliselt keskkonnamõju vähendamisse, investeerides Narvas väävlipüüdmisseadmetesse, kasvatades tuha, killustiku ja aheraine müüki ehitussektorile, kuid maksude kiire kasv viib kokkuvõttes siiski kulude kasvuni,” selgitas Kaasik.
Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab ei osanud Äripäevale vastata, kas Eesti Energia on üritanud saastetasude abil näidata oma kulusid tegelikkusest suuremana.
Eesti Energia pressiesindaja aga kinnitas, et konkurentsiametile esitatud põlevkivi piirhinna taotluses ei ole arvestatud saastetasude vähem maksmisega, “kuna on väga keeruline prognoosida, kui suur hulk aherainest õnnestub muul viisil kasutusele võtta”.
Eesti Energia selline selgitus tundub olevat järjekordne bluff ja avalikkuse eksitamine, sest energiafirma ise on Estonia kaevanduse juurde rajatava motomäe tutvustuses märkinud, et esimeses etapis ehk kahe-kolme aasta jooksul ladestatakse kokku 10 miljonit tonni aherainet ehk vähemalt nii suure koguse pealt ei pea Eesti Energia tasuma saastetasu, mille suurus on 0,76 eurot tonn.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Põhjalik tabel annab aimu, mis edaspidi on lubatud, mis mitte
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele